Tähtsaim voorus - armastus
07.01.2012 - (1774)

1.Kor.13,4-8: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!"
Üks misjonikooli õpilane ei teinud midagi, millele ta ei leidnud piibellikku alust. Ta tundis end olevat kindlal pinnal, kui ta võis iga tegevuse kohta tsiteerida mõne salmi Pühakirjast. See õnnestus tal üsna hästi, kuni ta armus ühte kaasõpilasse. Ta soovis nii väga teda suudelda, kuid ei leidnud kuidagi sellele piibellikku alust. Ja nii, talitades oma südametunnistuse järgi, saatis ta neiu igal õhtul selle ühiselamu juurde, vaatas talle igatsevalt silma ja ütles siis: "Head ööd!" ning lahkus.
See kestis mitmeid nädalaid, kusjuures noormees otsis kogu aeg palavikuliselt kirjakohta, mis lubaks tal tüdrukut lahkudes suudelda. Viimaks tärkas lootus, kui ta sattus kirjakoha peale Rom.16:16, kus on öeldud: "Tervitage üksteist püha suudlusega." Ta mõtles: "Viimaks ometi on mul piibellik alus teda lahkudes suudelda."
Kuid kindluse mõttes läks ta oma hermeneutika professori juurde, kes oli asjatundja vanade tekstide tõlgendamises. Temaga vesteldes sai ta aru, et see kirjakoht räägib kirikuelust, mitte aga kurameerimisest. Nii libises tal käest see õlekõrs ja tal polnud ikka mingit Piibli kirjakohta, mis kiidaks heaks tema soovi tüdrukut hüvastijätuks suudelda.
Sel õhtul saatis ta oma armsama jälle tema ühiselamu juurde ja oli juba endast välja pigistamas seda ametlikku "Head ööd!", kui tüdruk äkki haaras temast kinni ja andis talle 10-sekundilise suudluse otse ta huultele. Kui see läbi sai, ahmis noor misjonikooli tudeng õhku ja pobises: "Piibli salm, Piibli salm." Tütarlaps haaras temast kinni teist korda ja enne uuesti suudlemist ütles: "Mat.7,12: "Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile."
Piiblil on armastuse kohta nii mõndagi öelda. Tegelikult on see Pühakirja peateemaks selle algusest kuni lõpuni – Jumala armastus meie kõigi vastu ja meie armastus Jumala vastu, mille tulemuseks on meie armastus ka üksteise vastu. Piibel õpetab selgesti, et armastus on kristlikus kogukonnas kõige tähtsam voorus.
Kuid ka maailmal on nii mõndagi öelda armastuse kohta. Häda on vaid selles, et maailm ei ütle sama, mida ütleb Pühakiri. Ja kuna maailm pasundab nii palju armastusest, on meil oht ajada selle sõnum segi Piibli sõnumiga armastusest. Tuletagem siis täna meelde, mida on Piiblil öelda kristliku armastuse kohta.
1. KRISTLIKU ARMASTUSE JUURED ON JUMALAS.
Maailm kaldub nägema armastust vaid inimestevahelise suhtena ja õpetab meile, et kui me armastame üksteist piisavalt, võime luua endi jaoks siin maa peal paradiisi. Ometi, kui palju on ka propageeritud seda armastust, ei ole maailm muutunud paremaks. Inimesed ikka veel riidlevad üksteisega ja peksavad üksteist; inimesed ikka veel varastavad üksteiselt ja kuritarvitavad üksteist; inimesed ikka veel vägistavad ja tapavad üksteist! See Jumalat ignoreeriv maailm ei ole muutumas paremaks ja turvalisemaks paigaks; vastupidi – see muutub järjest kohutavamaks.
Johannes kirjutab oma esimese kirja 4. peatükis: "Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast" (1.Joh.4,7). Jumal on armastuse allikas ja alles siis, kui me oleme tundnud ja mõistnud Jumala armastust ning vastanud sellele, hakkame me õppima tõeliselt armastama ka üksteist. Maailmas on abielulahutused tavaline nähtus. Ma usun, et ka koguduses oleks abielulahutusi palju enam, kui abikaasadel ei oleks elavat usku Jumalasse ja kogemust Jumala armastuses. Nii et tänu Jumalale Tema armastuse eest, mida Ta on meile välja valanud. Tunnustagem Teda armastuse allikana ja palugem Temalt seda ülimat andi.
2. KRISTLIK ARMASTUS KASVAB AJA MÖÖDUDES SÜGAVAMAKS JA TUGEVAMAKS.
Mida ütles Paulus? Ta alustas: "Armastus on pikameelne" ehk kannatlik ja lõpetas: "Armastus ei hävi ilmaski!" Armastus ei kiirusta ja aastate möödudes kasvab Jumalas juurdunud armastus üha suuremaks, tugevamaks ja küpsemaks.
Maailma arvates on armastusel kalduvus ära põleda – tuhmuda ja kustuda. Ja pole ka ime, kui selles nähakse midagi, mis meile juhtub – nagu õnnetus või õnn, näiteks lotovõit. Inglased räägivad armumisest kui armastuse sisse kukkumisest (falling in love); pole ime, kui sellest kukutakse hiljem välja. Kõik juhtub kogemata, meie tahtest olenemata. Ja kui sa oled ühest armastusest välja kukkunud, siis ole valmis kukkuma teise sisse!
Tihti armutakse – või arvatakse, et armutakse – momentaalselt. Räägitakse armastusest esimesest silmapilgust. Pilgud kohtuvad, sa armud ja ütled: "Tere, ma armastan sind, kuidas on su nimi?" Nii kergelt võetakse armastust. Ja juba lauldakse: "Aita mööda saata öö!" Järgmisel õhtul aga armutakse juba uude tüdrukusse...
Üldjoontes selliselt vaatab armastusele maailm. See on midagi, mis juhtub meile ootamatult. See on kiindumine kellessegi. Keegi on öelnud hästi, mille poolest erineb kiindumine armastusest. Pisut kohandatult ütles ta umbes nii: "Kiindumine on see, kui sa mõtled oma abielumehest, et ta on niisama nägus kui Bill Clinton, niisama lõbustav kui Ervin Abel, niisama intelligentne kui Albert Einstein, niisama pühendunud kui Billy Graham ja niisama atleetlik kui Georg Lurich. Armastus seevastu on arusaamine, et su mees on niisama nägus kui Albert Einstein, niisama lõbustav kui Billy Graham, niisama intelligentne kui Georg Lurich, niisama pühendunud kui Bill Clinton ja niisama atleetlik kui Ervin Abel. Aga sa armastad teda sellegipoolest!" Näete, nii suur vahe on kiindumise ja tõelise armastuse vahel!
Armastuse käekäigust selles maailmas räägib hästi lugu külmetanud abikaasa seitsmest aastast, mille ma olen teile kord juba jutustanud.
1. aasta: "Minu armas kallis suhkrutükk, kuidas ma küll sinu pärast muretsen! Sinu nohu teeb mind väga murelikuks. Ma viin su haiglasse üldisesse tervisekontrolli ja puhkama. Ma tean, et sealne toit on kesine, aga ma toon sulle head ja paremat juurde."
2. aasta: "Kallis, mulle ei meeldi sinu köha ja ma kutsusin dr. Milleri sind vaatama. Mine nüüd ilusti voodisse, nagu üks hea laps."
3. aasta: "Parem oleks, kui sa heidaksid pikali. Pole midagi paremat väikesest puhkusest, kui sa tunned end halvasti. Ma toon sulle midagi. On sul mõnda purgi suppi?"
4. aasta: "Nüüd, vaata, kallis, ole mõistlik. Kui sa oled toitnud lapsed, pesnud nõud ja koristanud toad, miks sa ei võiks heita pikali?"
5. aasta: "Sa ei tunne end hästi? Võta paar aspiriini."
6. aasta: "Kuule, sa võiksid kuristada või võtta midagi muud ette, selle asemel, et siin istuda ja köhida nagu hüljes!"
7. aasta: "Jäta ometi ükskord see aevastamine! Kas sa tahad mulle haigust üle anda?"
Nii näeb armastust maailm. Kuid Piibel õpetab, et tõeline armastus saab toitu Jumalast ning muutub aastatega järjest suuremaks ja sügavamaks. Tänu Jumalale, et paljud meist on seda kogenud.
3. KRISTLIKUL ARMASTUSEL ON ISELOOMUTUGEVUST.
Maailm näeb üldiselt armastust magusana kui siirup. Selle kohaselt vanemad, kes oma lapsi armastavad, ei karista neid kunagi. Lihtsalt armasta neid, öeldakse, ja küll nad hakkavad sind vastu armastama ning kõik saab korda. Samuti ootab maailm ka teoloogidelt vaid armastuse sõnumit. Ärgu nad jutlustagu patust ja kohtust; rääkigu vaid armastuse evangeeliumi ja kõik armastavad üksteist veidi enam.
Kuid tõelisel armastusel on iseloomutugevust. Vanemad, kes oma lapsi tõeliselt armastavad, distsiplineerivad neid, vajadusel ka karistades. Nad kehtestavad reegleid ja nõuavad nende täitmist. Armastavad evangeeliumiteenrid vihkavad pattu ja kurjust selles maailmas ning ei vaiki sellest, andes igaühele mõista, et kui nad ei võta Jeesust oma isiklikuks Päästjaks, on nad igavesti kadunud.
Armastus on realistlik; see tegeleb aktiivselt ja efektiivselt ka elu pahupoolega, et seda parandada.
4. KRISTLIK ARMASTUS ON ENNAST SALGAV.
See ohverdab ennast vabatahtlikult nende heaks, keda ta armastab. Seda tegi Jeesus. Ta elas taevas, nautides kogu selle rikkust, kirkust ja au. Tal oli eriti kõrge positsioon ja parim prestiizh. Kuid Ta loobus kõigest sellest. Paulus kirjutab – 2.Kor.8,9: "Sest te tunnete meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai vaeseks teie pärast, et teie Tema vaesusest saaksite rikkaks." "Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani," kirjutab ta Flp.2,8.
Maailm näeb armastuses suhet, millest tasub võtta endale nii palju kui vähegi võimalik. Kui enam midagi võtta pole, jäta see ja otsi teine. Kuid kristlik armastus tähendab, et sa armastad teist inimest nii palju, et sa käitud temaga nii, nagu käitus Jeesus. Sa annad endast kõik, et teha ta õnnelikuks. Sa annad talle parima.
Näiteks avastad sa pärast enda pesemist, et seinal ripub kaks rätikut: üks on pehme ja kohev, teine kõhn ja kare. Teades, et peale sind tuleb pesema su abikaasa, pead sa otsustama, kumma võtad ja kumma jätad. Melvin rääkis kord, et talle ei meeldinud lapsepõlves olla kommide jagaja; alati soovis ta, et seda teeks ta vend või õde. Miks? Sest talle oli õpetatud, et jagamisel on ilus võtta endale väiksema või kehvema asja ning anda teistele suurema ja parema. Nii soovis ta, et jagaksid teised. Pole kerge ilmutada enesesalgamist ja ohvrimeelsust. Aga elades ja käies koos Jumalaga leiame, et see on ainus õige tee. Kristlik armastus on ennast salgav.
5. KRISTLIK ARMASTUS ILMUTAB END ALATI.
Tõeline armastus ei saa jääda varju; see ei saa end peita ja sellepärast ei saa see jääda ka märkamatuks. Armastus ei saa pealt vaadata selle maailma häda ja jääda sellest liigutamata. Jeesus nuttis kaastundest, kui Ta vaatas Jeruusalemma ja kujutas ette selle tulevasi hädasid, mis tulenesid selle patust mitte pöördumisest (Luk.19,41). Ta ei saanud jätta näljaseid söötmata ega haigeid tervistamata. Matteus kirjutab, et "kui Ta rahvahulki nägi, oli Tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast" (Mat.9,36). Igal sammul pani Ta oma armastuse tegudesse.
Seejärel käskis Ta ka jüngritel näidata oma armastust oma tegudega. "Kui te mind armastate," ütles Ta, "siis pidage minu käsusõnu!" (Joh.14,15), nimetades uue ja ülima käsusõnana üksteise armastamist (Joh.13,34) ning jutustades mitmeid tähendamissõnu, kuidas seda praktiliselt teha, nagu näiteks tähendamissõna suurest kohtupäevast Matteuse 25. peatükis.
Pange oma armastus tegudesse. Puudutage armastuses, kallistage armastuses. Öelge armastuses: "Ma armastan sind!" Toitke näljaseid armastuses. Riietage alastiolijaid armastuses. Võtke vastu kodutuid armastuses. Külastage haigeid armastuses. Trööstige leinajaid armastuses. Tehke midagi oma armastusega!
Tihti ei näe ega mõista maailm armastust selliselt, kuid nii esitleb seda Jumal. Armastus on midagi, mille juured on Jumalas. See on midagi, mis kasvab aja möödudes tugevamaks ja sügavamaks. Sel on iseloomutugevust, seistes julgelt õiguse eest ja vale vastu. See on ennast salgav, ennast ohverdav. Ja see ilmutab end alati, nii et kõik võivad seda näha.
Laskem sel armastusel voolata meisse ja muuta meid Jeesuse sarnaseks, et rohkem inimesi maailmas võiksid näha Jumala au ja pöörduda ning pääseda hukatusest.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv