Ülesminek
11.08.2007 - (1336)

Apt.1,1-11: "Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kõigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja õpetas selle päevani, mil Ta võeti üles pärast seda kui Ta Püha Vaimu läbi oli andnud käsu apostlitele, keda Ta oli valinud, kellele Tema ka pärast oma kannatamist oli mitme tõestusmärgiga ennast näidanud elavana, neile ilmudes nelikümmend päeva ning neile rääkides Jumala riigist. Ja kui Ta nendega koos oli, keelas Ta neid Jeruusalemmast ära minemast, käskis aga oodata Isa tõotust, "mis teie," ütles Tema, "olete kuulnud minult. Sest Johannes ristis veega, aga teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!"
Siis küsisid Temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: "Issand, kas Sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?" Tema ütles neile: "Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud; aga te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!"
Kui Ta seda oli öelnud, siis tõsteti Ta üles nende nähes ja pilv viis Ta nende silme eest ära. Ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas Ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis, ja need ütlesid: "Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!""
Kas teie mõistate kõiki asju, mida Jumal teeb? Kas te mõistate, miks asjad lähevad siin elus just nii, nagu nad lähevad? Mina küll ütlen sageli omaette Jumalaga kõneldes, et, Jumal, ma ei saa sellest aru. See on pehmelt öeldud, sest vahel tahaks öelda, et see pole õiglane. Aga mida mina ka Jumala asjadest ja tegudest tean, sellepärast püüan olla tagasihoidlikum ja ütlen lihtsalt: "Jumal, ma ei mõista, ma ei saa aru, palun, selgita mulle."
Jah, vahel tahaks esitada Jumalale mõne tõsise küsimuse ja saada mõne konkreetse vastuse, kuid enamus juhtudel tuleb meil ilmselt kannatlikult oodata, sest nagu üks laulgi ütleb: "Küll taevakodus selgub kõik, seal langeb saladuste loor."
Juba lapsed on soovinud Jumalalt midagi küsida. Ma tsiteerin mõningaid laste kirju Jumalale, nagu need on sattunud nende vanemate kätte:
"Kallis Jumal, ma kirjutasin Sulle juba varem. Kas Sa mäletad? Ma tegin, mida tõotasin, kuid Sina pole veel saatnud mulle ponit. Kuidas sellega siis on? Luis."
"Kallis Jumal, kas Sinul teevad inglid ära kogu töö? Ema ütleb, et meie oleme tema inglid ja peame tegema kõike. Armastusega, Maria."
"Kallis Jumal, kui Sa valmistasid selle Maa ja tegid siia inimesed ja loomad ja rohu ja tähed, kas Sa väsisid väga ära? Mul on palju veel teisigi küsimusi. Sinu ustav German."
Küsimused. Hoolimata sellest, kui naiivsed nad võivad näida, on nad ikkagi parim viis hankida konkreetseid vastuseid. Näiteks, nüüd, kus Jeesus on meie eest surnud, üles tõusnud ja taeva läinud, mida Ta seal teeb? Kas Tema positsioon on muutunud, võrreldes sellega, mis see enne lihasse tulekut oli? On Ta ikka veel "lihas", s. t. kas Tal on ihu nagu inimesel, või on Ta vaim nagu Jumal?
Mõningatele küsimustele leiame vastuse Piiblist. Nii et sealt on hea alustada.
1. START. Apostlite tegude raamatu algusest me lugesime, et peale ülestõusmist jäi Jeesus 40 päevaks siin maa peal kontakti oma jüngritega. Ta rääkis nendega, sõi nendega, õpetas ja julgustas neid, tehes sisuliselt kõike seda, mida Ta oli teinud nendega sellele eelnenud kolme ja poole aasta jooksul.
Kuid nüüd oli saabunud Talle aeg minna tagasi oma koju. Nagu rakett, mis aeglaselt tõuseb üles stardipaigast, tõuseb Jeesus pilvesse, jättes aukartusest tummad jüngrid Talle kaela venitades ja silmi pingutades järele vaatama, kuni Ta lõpuks kaob taevasse.
See oli Jeesuse üheteistkümnes ja viimane ülestõusmisejärgne ilmumine oma jüngritele. See oli unustamatu sündmus. Sel päeval, kui Ta oma jüngritega rääkis, tõstis Ta oma naeltest läbitorgatud käed üles neid õnnistades, nagu seda teeb Ülempreester. Ja seda tehes võeti Ta taevasse.
Ka sellest on meil midagi õppida. Nimelt, et parimad asjad meie elus juhtuvad siis, kui me õnnistame teisi. Ka meid tõstetakse vaimus üles, kui me tõstame üles teisi.
9. salm teatab, et "pilv viis Ta nende silme eest ära." Ilmselt mitte tavaline pilv, nagu meie neid näeme, vaid selline auhiilguse pilv, milles Jumal saatis oma Iisraeli rahvast läbi kõrbe ja mis ilmus templi kõige pühamas paigas seaduselaeka ja armuaujärje kohal kahe keerubi vahel. See pidi olema aukartust äratav vaatepilt! Millise huvi ja põnevusega jälgivad inimesed oma tehtud raketi väljalendu! Kui palju suurem sündmus oli see Jeesuse jüngritele!
Ja kui tähtis ning vajalik see oli! Jeesus oli rääkinud oma jüngritele, et ta läheb ühel päeval üles oma Isa juurde (Joh.14,1-6) ja nüüd see toimuski. Kuidas see küll kinnitas nende usku Jeesusesse!
Kui Ta poleks läinud, oleksid igavesti jäänud kahtlused Tema sõna suhtes. Kui Ta poleks üles läinud, poleks meile tulnud lohutajaks, rõõmustajaks ja õpetajaks Püha Vaim (Joh.16,7). Kui Ta poleks läinud, poleks me saanud vaimuande (Ef.4,8). Kui Ta poleks läinud, siis ei saaks Ta ka tulla tagasi ning kogu õpetus Kristuse tagasitulekust oleks mõttetu. Tema ihulik taevaminek oli vajalik, et me õpiksime käima usus.
2. MAANDUMINE. Liikudes Apostlite tegude raamatu algusest apostel Pauluse poolt efeslastele kirjutatud kirja esimese peatüki juurde, liigume me maa pealt taevasse ja saame aimu sellest, mis toimus Kristuse saabumisel taevasse – Tema kodusse, Tema Isa majja. Ef.1,15-23:
"Sellepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse Jeesusesse ja armastusest, mis teil on kõigi pühade vastu, ei lakka tänamast teie eest ja tuletan teid meelde oma palvetes, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu Tema tunnetamises ja valgustaks teie südame silmad, et te teaksite, mis lootus see on, milleks Ta teid on kutsunud, ja mis on Tema pärandi au rikkus pühade sees, ja mis on Tema ülemäära suur vägi meie suhtes, kes usume Tema jõutugevuse mõjul, millega Ta on olnud mõjuv Kristuses, kui Ta Tema surnuist üles äratas ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle kõige valitsuse ja võimu ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte ainult selles, vaid ka tulevases maailmas, ja asetas kõik Tema jalge alla ja pani Tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on Tema ihu, selle täius, kes kõik kõiges täidab!"
See pidi olema väga imeline ja oodatud sündmus, kui Päästja maandus (kui seda sõna võib siin kasutada) oma taevases kodus. Kui on maandunud mõni kosmonaut või astronaut peale edukat lendu, on toimunud pidulik vastuvõtt, mis ei jäta kedagi külmaks. Kui palju olulisem ja suurem oli Jeesuse edukalt lõpule viidud missioon!
Kes tulid Talle vastu? Isa, kindlasti, ja pühad inglid ning maa pealt lunastatud inimesed, nagu Eenok, Mooses ja Eelias. Kõik rõõmustasid Tema tagasituleku üle. Vaimus kirjeldab Taavet seda sündmust taevas nii – Ps.24,7-10: "Te väravad, tõstke oma pead üles, ja te igavesed uksed, saage kõrgeks, et saaks tulla sisse Aukuningas! Kes on see Aukuningas? See on Jehoova, tugev ja vägev Jehoova, vägev sõjas! Te väravad, tõstke oma pead üles, ja te igavesed uksed, saage kõrgeks, et saaks tulla sisse Aukuningas! Kes on seesama Aukuningas? Jehoova Sebaot, see on Aukuningas!"
Maa peal vajutati meie Issandale pähe kibuvitsakroon ning Teda pilgati ja mõnitati ning lõpuks löödi risti. Nüüd aga asetab Isa oma Poja, kes on võitnud surmaheitluses Saatana, Temale õigusega kuuluvale troonile, et Ta valitseks kui kuningate Kuningas – igavesti!
Flp.2,8-11 kirjutab Paulus: "Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast ongi Jumal Tema ülendanud kõrgele ja andnud Temale nime üle kõigi nimede, et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks."
Lubage küsida: Kas Jeesus on ülendatud ka sinu südames? On Ta sinu südame troonil? On Ta sinu Issand, sinu Kuningas? Kas Ta juhib ja valitseb sinu elu?
3. AMETIALANE EDUTAMINE. Kui kangelased pöörduvad tagasi koju, olles sooritanud edukalt oma missiooni, siis autasustatakse neid avalikult. Tavaliselt saavad nad kõrgema auastme ja ka sellega kaasneva kõrgema ja tähtsama ameti. Harva lähevad nad pensionile. Pensionile ei läinud ka meie Issand. Kas see ei rõõmusta meid?
Ta tegutseb meie heaks mitmel alal. Piibel mainib selgelt vähemalt nelja asja.
(1) Ta juhib meie taevaste eluasemete rajamist (Joh.14,2), kuid Ta parandab ja ehitab ümber meie elu ka juba siin maa peal, et me kõlbaksime elama taevas.
(2) Ta tegutseb suure Ülempreestrina (Heb.4,14-16), tundes kaasa meie nõtrustele, sest ka Teda on kiusatud kõiges, nagu meid kiusatakse. Ta ei patustanud ja seda oma täiuslikku õigust esitab Ta oma Isale meie eksimuste asemel, samuti oma ohvrit meie pattude eest.
(3) Ta on meie eestkostja ja eestpaluja Jumala ees suures lõpukohtus (Rom.8,33.34; 1.Joh.2,1.2), pihustades põrmuks Saatana süüdistused.
(4) Ta on meie ustav Kaaslane ja Sõber, meie suur Vend (Heb.2,11), kellele me võime kindlalt loota ja toetuda – keegi, kes on meiega ka siis, kui kõik inimesed peaksid meid hülgama. Tema ei jäta meid iial.
4. MEIE ÜLESMINEK. Kirjas efeslastele, kust me lugesime Jeesuse ülesmineku kohta, on juttu ka meie ülesminekust ühes Temaga. See on üks julgustavamaid Pühakirja tekste. Ef.2,4-7: "Aga Jumal, kes rikas on halastusest, oma suure armastuse pärast, millega Ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes, on meid ühes Kristusega teinud elavaks — armust olete õndsaks saanud — ja on meid ühes Temaga üles äratanud ja ühes Temaga asetanud istuma taevalikku olukorda Kristuses Jeesuses, et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses."
Kas me oleme juba läinud üles? Paulus kirjutab, kuidas see praktiliselt välja näeb – Kol.3,1.2: "Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!" "Sest meie ühiskond on taevas," jätkab Paulus Flp.3,20.21, "kust me ka ootame Issandat Jeesust Kristust kui Õnnistegijat, kes meie alanduse ihu muudab oma äraseletatud ihu sarnaseks väge mööda, millega Ta võib ka kõik teha oma alamaks."
Kas meie igatseme ülespoole? Lugu räägib ühest lõuna osariigi farmerist, kes püüdis kinni metspardi ja sidus ta paelaga kinni vaia külge oma tiigi kaldal. Kogu talve ujus metspart selles tiigis koos kodupartidega ning isegi sõi toitu farmeri käest. Kui saabus kevad, kogunesid kõik selle piirkonna metspardid, et lennata põhjapoole. Tõusnud õhku, märkasid nad tiigis oma liigikaaslast ja kutsusid teda ülalt taevast endaga ühinema. Ükski kodupart ei reageerinud sellele kutsele, nad ei tõstnud isegi oma pead, vaid ujusid rahulolevalt oma väikeses tiigis. Kui aga metspart kuulis kutset, tõstis ta pead, lehvitas tiibu ja püüdis ära lennata, kuid ei suutnud. Uuesti ja uuesti üritas ta vabastada end nööri haardest, samal ajal, kui teised metspardid tiirutasid ta kohal ja kutsusid teda. Lõpuks pääses ta vabadusse ja sööstis rõõmsalt ülespoole, taeva poole, et ühineda teistega koduteel.
Meie Isa kutsub meid. Meie suur Vend kutsub meid. Inglid kutsuvad meid. Kas me kuuleme? Kas on ka meie igatsus taevakodu järele nii suur, et me ei jäta enne, kui oleme end lahti rebinud selle maailma sidemeist ja ühinenud püha rahvaga, kes on teel koju?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv