Ei mõista sind hukka
12.09.2015 - (1174)

Täna me loeme Piiblist teksti, mis kindlasti meeldib meile kõigile. Ja teate miks? Sellepärast, et me kõik oleme patused! Piibel on püha raamat, kuid kirjutatud patustele — mitte selleks, et neid hukka mõista, vaid selleks, et neid päästa. Ja sellest on ka tänane lõik — Joh.8,1-11:
"Aga Jeesus läks Õlimäele. Vara hommikul Ta tuli jälle pühakotta ja kõik rahvas tuli Tema juurde; ja Ta istus maha ja õpetas neid. Seal kirjatundjad ja variserid tõid Tema juurde naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma ning ütlesid Temale: "Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt! Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina ütled?"
Seda nad ütlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist Tema peale. — Jeesus kummardas ja kirjutas sõrmega maa peale. Kui nad siis küsides käisid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning ütles neile: "Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!" Ja Ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
Kui nad seda kuulsid ja südametunnistus neid süüdistas, läksid nad välja üksteise järel, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna üksi ja naine, nagu ta seal seisis. Ent Jeesus ajas enese sirgu ega näinud kedagi muud kui naist; ja Ta ütles naisele: "Naine, kus on need sinu süüdistajad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?" Naine vastas: "Mitte keegi, Issand!" Jeesus ütles: "Ega minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!""
Seda teksti ei maini kirikuisad kuni 10. sajandini. See tekst puudub ladinakeelsetes käsikirjades. Miks? Piibel tõlgiti ladina keelde kiriku tellimusel ja see tekst võis neile mitte meeldida.
See asi ei meeldinud sugugi mitte ka kirikutegelastele Jeesuse ajal. Nad tulid Jeesuse juurde suure õhinaga, kuid lahkusid häbiga — eesmärk saavutamata. Veel enam, Jeesus esitas neile küsimuse, mis seadis kahtluse alla nende kõlblikkuse ja sellest tulenevalt nende õiguse mõista kohut inimeste üle. Aga just seda on püüdnud kirik alati teha! Kuid kas see on õige? Jeesus näitas, et see pole õige! Jeesus näitas, et ainult patuta olevusel on õigus mõista kohut patuse üle!
Kuid tuleme nüüd loo enda juurde. Jeesus on pühakojas, ütleme siis — kirikus, kus on palju rahvast, nagu märgib evangelist Johannes. Sinna tormab sisse rühm kirjatundjaid ja varisere, tirides endaga kaasa, võib-olla koguni lohistades enda järel üht naist. Seejärel pannakse ta seisma keset kirikut — häbiposti keset kirikut! — ja hakatakse süüdistama. Ja süüdistus on nii karm, et naine väidetakse olevat ära teeninud surmanuhtluse.
Toodi ette Moosese käsuõpetust, mis ütleb — 5.Ms.22,23.24: "Kui tütarlaps, kes on neitsi, on mehega kihlatud, aga teine mees kohtab teda linnas ning magab ta juures, siis viige mõlemad välja selle linna värava ette ja visake nad kividega surnuks: tütarlaps selle pärast, et ta linnas ei hüüdnud appi, ja mees selle pärast, et ta oma ligimese naise ära naeris. Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt!" Kuid sama kirjakoht jätkub — 5.Ms.22,25: "Aga kui mees kohtab kihlatud tütarlast väljal, ja mees haarab temast kinni ning magab ta juures, siis peab mees, kes tema juures magas, üksinda surema..."
Sellise asja oleks pidanud otsustama kohus — tsiviilkohus — mitte avalikkus — kõige vähem koguduse liikmed! Ja miks on selle omakohtu ees ainult naine, kes tabati abielurikkumiselt ja mitte ka selle abielurikkumise teine pool — mees. Nad tabati ju koos. Kus on abielu rikkunud mees? Kas tal lasti lihtsalt minna, sest ta oli palgatud selleks provokatsiooniks? Või oli mees hoopis nende endi hulgast ja teda tuli seepärast kaitsta. Aga naine tuli hukka mõista. Ei, hoopis Jeesus tuli hukka mõista! Hoopis Jeesuse kimbutamiseks lavastati see stseen.
Variseride pea lõikas. Nad olid väga andekad... kurja peale! Nad asetasid Jeesuse olukorda, kus Ta pidi vastandama end kas Moosesega või rooma võimudega. Nad ei näinud kolmandat võimalust. Kui Ta mõistab naise õigeks või kas või kuidagi vabandab teda, vastandab Ta end Moosesega, kes oli käsuõpetuses käskinud niisugused inimesed kividega surnuks visata. Kui Ta aga peaks toetama surmanuhtlust, vastandab Ta end rooma seadusega, mis pole kirikule sellist õigust andnud. Moosese vastu rääkimine oli kuritegu kiriku ees; rooma seaduse vastu rääkimine kuritegu riigi ees. Nii et Jeesusest pidi nüüd nii või teisiti saama kurjategija — ja seda kogu kirikurahva silme ees!
Kuid Jeesus on targem kui kõik selle maailma targad kokku. Ja seda tarkust kasutab Ta mitte patuste hukkamõistmiseks vaid nende päästmiseks. Kontrastina võiks mainida, et variserid kasutasid kogu oma tarkust ja kavalust õige hukkamõistmiseks! Ja siin demonstreeribki Jeesus, kui hea advokaat, patuste kaitsja Ta on. Ta ei ütle algul midagi, vaid hakkab hoopis kirjutama pühakoja tolmusele põrandale — kui avalikult, siis avalikult! Kirjatundjad ja variserid ise valisid sellise taktika. Nad valisid Jeesust avalikult häbistada ja süüdistada, nüüd leidsid nad, et see toimis bumerangina nende endi pihta.
Kirjutanud kirikupõrandale mõnede süüdistajate mõned salajased patud, ajas Jeesus end sirgu ja lausus: "Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!"
Moosese käsuõpetuse järgi viskas esimese kivi tunnistaja. Nüüd ütles Jeesus, et see tunnistaja peab olema patuta! Aga kuidas võid sa pretendeerida patutust, kui su patud on kirjutatud kiriku põrandale? Pole välistatud, et see tunnistaja ahvatles ise selle naise abielurikkumisele, olles sellega ise veel suurem süüdlane!
Kui nüüd Jeesus kummardus taas ja jätkas kirjutamist, läks süüdistavate kirjatundjate ja variseride jalgealune nii tuliseks, et nad otsustasid lahkuda — kõik, "vanemad eesotsas," nagu teatab Pühakiri. Jah, ilmselt olid nad kõik tavalised inimesed — patused — kusjuures vanemad olid jõudnud patustada rohkem kui nooremad. Keegi neist ei osutunud pühakuks.
Nii said hukkamõistjad ise hukka mõistetud.
On tõsi, et Jeesus vihkab pattu. Konkreetselt abielurikkumise patust räägib Jeesus Mäejutluses — Mat.5,27-32: "Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames. ... Ka on öeldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri. Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutakse, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu."
Jeesus ei madalda mõõdupuud, Ta hoopis tõstab selle kõrgemale, näidates, et iga patt saab alguse südamest. Inimese suurim probleem on tema kuri süda. "Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget," ütles Jeesus (Mat.15,19).
Jeesus vihkab pattu, kuid kõige enam vihkab Ta seda, kui üks patune inimene mõistab kohut teise patuse inimese üle! Sellepärast manitses Ta Mäejutluses — Mat.7,1-5: "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele? Või kuidas sa ütled oma vennale: lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas! Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast."
Ma ei räägi ametlikest kohtutest ja kohtunikest. Aga ma ütlen, et kui kirikus mõistab üks inimene teise üle kohut, siis on ta Jumala silmis suurem patune kui see, kelle ta hukka mõistab.
Jeesus oli patuta, kuid ka Tema ei mõistnud seda patust naist hukka. Ta tunnistab endast — Joh.12,47: "Mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema." Taas ütleb Pühakiri — Joh.3,17: "Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks!"
Kahetsevale naisele ütles Ta: "Ega minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!" Ja see on ka parim, mida meie kui Jeesuse järelkäijad võime teha üksteisele. Me võime öelda eksijale: "Ma ei mõista sind hukka, kuid palu Jumala käest jõudu, et sa seda enam ei teeks." Nii ilmutame me Kristuse kaastundlikku meelt. Nii aitame me Tal päästa patuseid.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv