Tänagem!
12.10.2013 - (1257)

1.Tes.5,18: "Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses."
Üks isa kirjutab: "Meie perele sai tänupühaks jõululaupäev. Olime teel oma autoga, mis oli täis pakitud lapsi ja reisikraami, 600 km kaugusele vanaemale külla. Enne reisile asumist palusime me oma kombe kohaselt Jumalalt kaitset. Ta tegigi seda, kuid ebatavalisel viisil. Umbes poolel teel sõitsime me kogemata üle ehitusprahist, mis oli pudenenud kiirteele mõnelt eespool sõitnud autolt. Kuulsime küll kolinat, kuid näis, et midagi hullu ei juhtunud. Edasi sõites unustasime peagi selle vahejuhtumi. Varsti aga tuli keerata tanklasse, et võtta juurde kütust. Ja seal avastasime, et auto mõlemad esikummid on täiesti tühjad. Me polnud muidugi õnnelikud, et pidime vahetama need rehvid, kuid olime tänulikud Jumalale, et Ta hoidis ära õnnetuse. Olime tänulikud, et autokummid ei läinud täiesti tühjaks kiirteel kihutades. Olime tänulikud, et bensiinijaamas oli pukseerimisveok ja et rehviparandustöökoda oli lahti. Olime tänulikud, et Jumal oli kuulnud meie palvet – ehkki erilisel moel."
Meie elus ei pea kõik minema parimal viisil, et anda põhjust olla tänulik. Tänulikkus ei olene asjadest ja olukordadest, see on valitud südamehoiak! See on meie otsus näha kõikjal ja kõiges midagi positiivset ning olla selle eest tänulik.
Ühel hommikul pärast kohutavat lumetormi oli naine väljas rookimas lund, kui naabrimees, kes tegi oma maja ees sama tööd, küsis: "Miks sina siin nii rügad? Miks ei tee selle töö ära sinu mees või miks ta vähemalt sind ei aita?"
Naine vastas: "Üks meist pidi jääma tuppa laste juurde ja nii me võtsime liisku, kes läheb välja lund rookima – ja mina võitsin!"
"Olge tänulikud kõige eest!" manitseb Pühakiri.
Üks psühholoog kirjutab: "Ma mõtlesin, et inimesed kaebavad sellepärast, et neil on palju probleeme. Kuid ma olen tulnud arusaamisele, et inimestel on palju probleeme sellepärast, et nad kaebavad! Kurtmine ei aita midagi; see ei tee olukorda paremaks, vaid see pigem võimendab pettumust, suurendab rahulolematust, andes kuradile võimaluse pöörata meie elu pahupidi." Hädaldamine teeb meid õnnetuks ja armetuks.
"Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata," kirjutab Paulus Flp.2:14, lisades järgmises salmis: "et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas."
Positiivne, tänulik kristlane on selles pimedas maailmas eredaks tunnistajaks Jumala headusest. Selle asemel, et peatuda elu negatiivseil tahkudel ja kurta, on meil eesõigus näha positiivseid asju ja tänada. "Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses."
Peatugem mõnel mõttel seoses tänamisega.
1. MEIL ON NII PALJU HEAD.
Paulus kirjutab 1.Tim.6,17: "Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks."
Me oleme rikkad! Võib-olla ei taha me seda tunnistada, võrreldes end mõne veel rikkama inimesega mõnes rikkas riigis, kuid võrreldes paljude palju vaesemate inimestega tõeliselt vaestes riikides oleme pururikkad! Juba võrreldes sellega, mis me, vanemad inimesed, ise olime 50 aastat tagasi, oleme väga rikkad! Meil on toitu külluses ja me oleme ümbritsetud asjadest, millest me 50 aastat tagasi ei osanud unistadagi! Asjadest, mis teevad meie elu palju kergemaks ja mugavamaks ning huvitavamaks.
Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minul on raske käia tänapäeva kauplustes, sest see kauba küllus paneb pea ringi käima. Küsimus pole enam: kas seda asja on? vaid: millise ma nende saja või tuhande variandi hulgast peaksin valima? Ja siis tuleb veel klienditeenindaja sind tüütama, oma kaupa moosima, nimetades seda aitamiseks...! Muidugi on see asjade rohkus ja mitmekesisus hea, ma lihtsalt pole suutnud tänini sellega harjuda. Ja hea on ka see, et mu rahakott lubab osta enamus vajalikke asju, mis neis poodides müüakse. Raske on vaid valida, mida neist osta, mis on need kõige olulisemad asjad.
Kuid meil on palju muudki head peale asjade. Meil on vabadus – liikumisvabadus, sõnavabadus, usuvabadus, tegutsemisvabadus. Meil on kõrgel tasemel koolid ja haiglad ning seda loetelu võiks pikalt jätkata. Me oleme rikkad! Meil on nii palju head ja...
2. ME NAUDIME SEDA NII VÄGA.
Me naudime kõike seda head nii väga, et Jumal on sunnitud meid oma Sõna läbi mõistuse juurde kutsuma. Nii lasi Ta Paulusel kirjutada Rom.13,13.14: "Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!"
Meie elus kahaneb järjest enam raske füüsilise töö ja üldse tõsise töö osakaal ning kasvab meelelahutuse osa. Nii et hoiatus "öiste pidutsemiste" ja "liha eest hoolitsemise" eest kuni "himude ärritamiseni" pole sugugi ülearune. Inimesed "panevad öösel pidu" – kas või arvuti taga – ja siis kaebavad, et ei suuda hommikul õigel ajal tõusta, et minna tööle... või kirikusse! Kirjutades lõpuaja pattudest, teatab Paulus muuseas, et "inimesed on siis ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad" ((2.Tim.3,1-4)).
Jumal on andnud meile nii palju head ja vahel me naudime seda liiga palju ehk kasutame seda kurjasti, tehes endale kahju! Ühe uurimuse kohaselt on alates 1950. aastast laste istumisega seotud tegevus kasvanud 4,5 korda. Lapsed ja noorukid veedavad nüüd keskmiselt 45 tundi nädalas televiisorit vaadates ja kompuutri taga istudes, mängides arvutimänge või vaadates videofilme. Tundub, et nad naudivad seda elu liiga palju – vaatavad liiga palju televiisorit, mängivad liiga palju videomänge ja – mis seal imestada – naudivad ka toitu liiga palju!
Jumala õnnistuste nautimises pole midagi halba, kui seda tehakse mõistlikkuse piires ja silme ees hoides ANDJAT, mitte ANDI! Jakoobus tuletab meelde, et "kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt" (Jak.1,17), s.t. Jumalalt. Olgem siis kõiges mõõdukad – nii töös kui eriti meelelahutuses. Liiga palju head ei ole enam hea!
Ühes telesaates võistlesid kaks võistkonda "ellujäämise" kunstis. Terve nädala jooksul ei antud neile süüa midagi, mis tuleb poest. Nad said süüa vaid seda, mida loodusest leidsid – marju, seemneid, seeni ja muud sarnast. Võistluse lõpus selgitati välja võitja meeskond ja neile anti auhinnaks... suur kastitäis shokolaadikomme! Küll need maitsesid hästi... esialgu. Kuid varsti said nad aru, et ka head asja liiga palju pole enam hea!
Armsad õed ja vennad, meil on häid asju nii palju ja me naudime neid nii väga, et peame küsima: kas mitte liiga palju? Kas me sööme selleks, et elada, või oleme märkamatult hakanud kõigi nende maitsvate asjade keskel elama selleks, et süüa? Ja pole siis ime, et kaal kipub käest minema! Liiga palju head asja pole enam hea!
Ja nii on ka kõigi teiste heade asjadega siin ilmas. Ärme himusta neid liiga palju! Ärme muutu ahneks. "Sest rahaahnus [nagu ka iga teine ahnus] on kõigi kurjade asjade juur; raha [nagu ka raha eest ostetavaid asju] ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu" (1.Tim.6,10).
Nii et, nautige Jumala õnnistusi, kuid ärge muutuge ahneks! Ja ärge unustage iga hea anni Andjat! Tänagem Teda! Kahjuks...
3. ME TÄNAME LIIGA VÄHE!
Vahel ei näe me selleks lihtsalt põhjust. Aga võiksime näha! Üks koomiks kujutab koera seismas tänupüha eine ees ja mõtlemas: "See pole aus! See pole õiglane! Kogu ülejäänud pere sööb täna praadi ja minule tuuakse vaid koeratoitu – ainult sellepärast, et olen koer!" Olles selliselt oma toitu mõnda aega jõllitanud, saab ta siiski paremad mõtted: "Aga oleks võinud ju minna halvemini. Ma oleksin võinud olla see praad!"
Kui meilegi vahel tundub, et elu on meie vastu ülekohtune ja karm, mõtleme hästi järele, enne kui hakkame kaebama. Alati oleks võinud minna hullemini! Näiteks oleksime me võinud sündida ja kasvada üles Somaalias või Afganistanis või veel mõnes paigas, kuhu me ei tahaks oma jalgagi tõsta! Selle asemel, et mõelda asjadele, mida meil pole, mõelgem kõigele sellele, mis meil on – ja tänagem Jumalat selle eest!
Ühes linnas saabus liiklusjärelvalve büroosse parkimistrahvi kviitung, mille külge oli klambriga kinnitatud nõutud summa. Klambri all oli ka väike kirjake, mis teatas: "Ma leidsin selle kviitungi kõnniteelt. Ma ei tea, kas trahvi saanud autoomanik on seda näinud, kuid ma tahan maksta trahvi ära tema eest – tänutäheks nende juhtude eest, mil ma parkisin makstud ajast kauem ega saanud trahvi!"
"Olge tänulikud kõige eest," kirjutab Paulus, "sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses" (1.Tes.5,18).
Saksamaal tõi üks naine kirikusse päris suure summa raha ja ütles: "Varasematel aastatel olen ma maksnud nii palju raha arstirohtude eest. Nüüd on möödunud aasta, mil ma pole maksnud üldsegi rohtude eest; Jumal on kinkinud meile tervise. Sellepärast toon ma selle raha tänutäheks Jumala kotta!"
Mõni aeg hiljem tuli sama naine uue summaga ja ütles: "Paljud mu naabrid kannatasid rängalt viimase tormi ajal, kuid Jumal säästis meie farmi. Ma toon selle raha tänuohvriks!"
Me võime olla tänulikud maksude eest, sest see tähendab, et meil on teenistus. Me võime olla tänulikud pisut kitsaks jäänud riiete eest, sest see tähendab, et oleme saanud hästi süüa. Me võime olla tänulikud, et peame niitma muru ja parandama katust, sest see tähendab, et meil on kodu. Me võime olla tänulikud, et ei või parkida oma auto Selveri ukse kõrvale [invaliididele reserveeritud kohale], sest see näitab, et me suudame kõndida. Me võime olla tänulikud, kui kuuleme, kuidas vend või õde laulab kirikus valesti, sest see näitab, et meil on hea [muusikaline] kuulmine. Me võime olla tänulikud rohke pesu pesemise, kuivatamise ja triikimise eest, sest see näitab, et meile armsad inimesed on meie lähedal. Me võime olla tänulikud väsimuse ja valutavate lihaste eest päeva lõpul, sest see näitab, et me suudame veel tööd teha. Me võime olla tänulikud, et äratuskell äratab meid üles vara hommikul, sest see tähendab, et oleme veel elus...
Üks emigrandi poeg oli enda üle väga uhke. Ta oli edukalt lõpetanud ülikooli ja sooritanud eksamid ja saanud arveametniku tunnistuse. Ta läks isa juurde, kes omas väikest äri ning hakkas kritiseerima tema arvepidamise viisi. Ta ütles: "Isa, sa isegi ei tea, kui palju sa oled kasumit teeninud. Ühes sahtlis on sul arved, mis sul tuleb maksta, teises sahtlis kviitungid makstud arvetest ja kolmandas sahtlis sularaha. Aga sa ei tea, kui suur on olnud sinu kasum."
Isa vastas: "Poeg, kui ma asusin elama sellele maale, oli mu varanduseks vaid paar pükse. Nüüd on sinu vend arst, sinu õde kunstiõpetaja ja sina arveametnik. Sinu emale ja mulle kuulub see kodu. Meil on auto ja see väike ettevõte. Nüüd liida see kõik kokku ja lahuta sellest püksid ja sa saadki kasumi, mis ma olen teeninud!"
Liida see kõik kokku! Liida kokku oma õnnistused ja ole tänulik. Me tulime siia maailma alasti. Kõik, mis meil on, on Jumala õnnistus. Me ei saa iial tänada Teda selle eest liiga palju!
"Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses" (1.Tes.5,18:).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv