.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6577)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Tänulikud kõige eest
13.10.2012 - (1606)

Kristlased peavad kord aastas lõikustänu nädalat. Mitmed riigid peavad tänupüha... samuti kord aastas. Tänamises pole midagi halba, kuid ma tuletan meelde, et Pühakiri õpetab meid ilmutama oma tänu "kõige eest" – mitte ainult lõikuse eest – ja "alatasa." Kirjutab ju Paulus 1.Tes.5,18: "Olge tänulikud KÕIGE EEST; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses." Ja Ef.5,18-20: "Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu, rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames, KÕIGE EEST ALATASA tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel."
Paulus kõneleks justkui vaimulikust koosolekust – jumalateenistusest, kus kristlased räägivad "isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames." Kuid see pole nii. Ta räägib kristlase elust, tema pidevast hoiakust – tema südame hoiakust. See pulbitsegu "alatasa" tänust "kõige eest" ehk kõigis olukordades.
Mõnel inimesel õnnestub see hästi. Õnnelik inimene! Teisel halvemini. Kolmandal üldse mitte. Tema meelest on elu nii halb ja ebaõiglane, et pole kohe millegi eest tänada. Vaene inimene!
Millest see oleneb? Meie hoiakutest. Ma mõtlen, et on vähemalt kolm hoiakut, mis röövivad meilt tänulikkuse, mis ei lase meil olla tänulikud.
ÜKS neist on meie uhkus. See ütleb: "Keegi pole mulle midagi ANDNUD; ma olen ise kõik selle saavutanud oma raske tööga." Me oleme aastaid kõvasti õppinud ja õpitut praktiseerides kõvasti vaeva näinud ning lõpuks on see end ära tasunud. Me oleme midagi saavutanud. Sellise hoiaku juures me leiame, et meil pole kedagi tänada peale iseenese!
TEINE hoiak, mis takistab meid tänamast, on kriitiline vaim, mis paneb meid pidevalt nurisema ja hädaldama. Selle asemel, et olla tänulik, leiab see inimene alati, mille üle kaevata.
Üks koguduse õde virises alati kõige üle. Lõpuks mõtles pastor, et leidis midagi, mille üle see õde on kindlasti rõõmus, sest talunikuna oli ta saanud suurepärase saagi. Kohates seda õde, ütles ta: "Sa oled kindlasti väga õnnelik. Kõik räägivad, et sul on sel aastal kõige ilusamad kartulid terves maakonnas!"
"Jah, need on päris ilusad," vastas õde, "kuid kust ma nüüd võtan viletsaid kartuleid, millega sööta loomi?"
KOLMAS hoiak, mis teeb meid tänamatuks, on hoolimatus. Keegi ütles kord, et kui tähed paistaksid vaid kord aastas, jääksime me välja terveks ööks, et neid vaadata. Kuid nad paistavad igal selgel ööl ja me oleme nendega harjunud ega pane neid enam tähelegi.
Iisraellased nurisesid, kuna neil polnud head toitu, ja nii saatis Jumal neile ime läbi mannat, mis kattis maad igal hommikul peale hingamispäeva. Varsti aga nurisesid nad sellepärast, et see oli seesama iga päev. 4.Ms.11,5.6 nad kurdavad: "Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud! Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest! Meie silme ees on ainult see manna!"
Oma uhkuse, hoolimatuse või kriitilise meele tõttu ei suuda me olla tänulikud kõige eest, mis Jumal meile on andnud.
Indias sündinud inglise kirjanik ja poeet Rudyard Kipling – muuseas, "Mowgli" autor – esimene ingliskeelne ning tänaseni noorim Nobeli kirjandusauhinna laureaat, nautis oma töö vilja juba oma eluajal, teenides palju raha. Ühel päeval tuli tema juurde üks ajakirjanik ja küsis: "Härra Kipling, ma lugesin, et keegi on välja arvutanud, et sa oled oma kirjutistega teeninud nii palju raha, mis teeb iga sinu kirjutatud sõna kohta umbes 100 dollarit!"
Härra Kipling kergitas kulmu ja ütles: "Tõesti? Ma ei teadnudki seda!"
Reporter pistis küüniliselt käe tasku ja võttis sealt välja 100-dollarilise rahatähe ning ulatas kirjanikule, öeldes: "Siin on sulle 100 dollarit, härra Kipling. Anna mulle selle eest üks oma 100-dollariline sõna."
Kirjanik vaatas seda hetke, võttis vastu ja pistis oma rahakotti ning ütles: "Tänan!"
Kiplingil oli õigus. "Tänan" on kindlasti üks 100-dollariline sõna! Tegelikult on selle väärtus veel palju suurem. Aga kahjuks kuuleme me seda harva, ütleme harva ja unustame tihti. Kui palju meeldivam oleks meie elu, kui selles oleks rohkem tänu! Ja kristlastena peaksime me andma maailmale selles kaunist eeskuju, sest meil on eriti palju põhjusi tänada.
Pöörakem oma tähelepanu kolmele asjale, mida me õpime Piiblist tänu kohta.
1. TÄNU TULEB VÄLJENDADA. Ps.107,1 kutsub üles: "Tänage Jehoovat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!"
Me peaksime tänama Jumalat ja ka oma kaasinimesi nende heategude eest. Eriti selgelt nähtub see ühest Jeesuse kogemusest, kui Ta oli "kaasinimesena" siin maa peal. Kord parandas Ta pidalitõvest kümme meest, kellest ainult üks tuli Teda selle eest tänama. Jeesus küsis temalt: "Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa?" (Luk.17,17). Kahju, et teised ei võtnud vaevaks Jeesust Tema heateo eest tänada. Mehele aga, kes Teda maani kummardades tänas, ütles Ta: "Tõuse üles ja mine; su usk on sind aidanud [otseses tõlkes: "teinud terveks"]!" (Luk.17,19). Kõik kümme said terveks füüsiliselt, aga mees, kes Jeesust selle eest tänas, sai terveks palju avaramas tähenduses. Tänamine edendab mitte ainult füüsilist, vaid ka hingelist, vaimset ja vaimulikku tervist.
Psühholoogid ütlevad, et tänulikkus on inimese kõige tervislikum emotsioon. Hans Selye, keda peetakse stressi-uuringute isaks, on öelnud, et tänulikkus toodab rohkem positiivset emotsionaalset energiat kui ükski teine eluhoiak.
Ja tänulik süda on hea mitte ainult meile, vaid ka teistele. S.t. tänamine mõjub hästi mitte ainult tänajale, vaid ka tänu vastuvõtjale. See rõõmustab teda. Jumal hindab meie tänu. Ta tunneb sellest rõõmu. Ja kuna meiegi tunneme tänamisest rõõmu, lähendab ja ühendab see meie südameid.
Tänamatusel on vastupidine effekt. Rom.1,21 kirjutab Paulus: "Sellepärast, et nad Jumalat tundes ei ole Teda kui Jumalat austanud ega tänanud," on nad "oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks." Sellest nähtub, et Jumalat mitte tänades me aina eemaldume Temast ja meie süda paadub.
Nüüd mõned viisid, kuidas me saame öelda Jumalale "Tänan!" Me ütleme Jumalale "Tänan!", kui me... ütleme Talle "Tänan!" Kuid see on vaid üks ja mitte kõige parem moodus Teda tänada. Me ütleme Talle "Tänan!", kui me veedame Temaga aega Tema Sõna lugedes, selle üle mõtiskledes ja palvetades, kui me andestame üksteisele, kui me teenime Teda koguduses, kui me tunnistame oma usukogemustest, kui me jagame Tema lunastusplaani, kui me aitame õnnetuid inimesi, kui me ülistame Jumalat kogu südamest. Jumalale meeldib, kui me oma tänu väljendame.
2. MEIE TÄNU PEAB KASVAMA. Meie tänulikkus peaks üha suurenema. Seda toidavad põhiliselt kolm asja:
A. Elu õnnistused. Kas me oleme peatunud õhtul kraanikausi juures, mis on täis määrdunud toidunõusid, ja tänanud Jumalat. Võib-olla oleme seal hoopis pahandanud? Aga peaksime tänama! Sest määrdunud toidunõusid täis kraanikauss tähendab tavaliselt, et Jumal on meid õnnistanud rikkaliku toidu ja veega! Mõelge sellele, et kolmandik maailma rahvast läheb igal õhtul magama tühja kõhuga, näljatundega kõhus!
Ja kui me ka täname, on meie tänupalved tihti üldised. "Jumal, ma tänan Sind kõigi õnnistuste eest!" Milliste õnnistuste eest? Loetlegem neid! Tuletagem neid meelde! Ja me leiame, et neid on tõesti palju ning sellest tõuseb järjest suurenev tänu.
Kuid meie tänulikkust peaksid suurendama mitte ainult elu õnnistused, vaid ka:
B. Elu koormad. Seda paljud ei mõista. Kuid me ju lugesime sissejuhatuseks, et "Olge tänulikud KÕIGE EEST," "KÕIGE EEST ALATASA tänades Jumalat!" Me võime mõelda, et Paulusel oli seda kerge öelda. Kuid see polnud nii. Ta kannatas mingi tõsise terviseprobleemi all, mida ta kutsus "vaiaks" oma lihas (2.Kor.12,7). Ja kui palju raskusi talus ta seoses oma tööga – kuni vangisolemise ja märtrisurmani välja! Kuid ta ei lakanud iial tänamast Jumalat – kõige eest!
Kuidas ta seda suutis? Ta ise selgitab, öeldes: "Ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama" (Rom.8,18), lisades: "Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!" (2.Kor.12,10). Teises kohas ta lisab: "Aga ma tahan teada anda teile, vennad, et see, mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu" (Flp.1,12).
Kui me näeme elu koormaid sellisena, nagu neid nägi Paulus, võime meiegi tänada Jumalat "kõige eest!" Sest "me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb — neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud" (Rom.8,28).
Me ehk ei suuda olla tänulikud raskuste EEST – eriti kui me ei mõista nende põhjust ja tähendust – kuid me võime olla tänulikud raskuste SEES. Meie huulil võib olla "laule ka öös!" Kindlasti muudavad need meie ööd valgemaks ja helgemaks! Seda kogesid apostlid (Apt.16,25) ja seda on kogenud ka paljud meist. Ühe sellise Pauluse ja Siilase "öölaulupeo" peale sai usklikuks vangihoidja kogu perega (Apt.16,34)!
Kuid meie tänulikkust peaksid suurendama mitte ainult elu õnnistuse ja koormad, vaid ka...
C. Elu ise. Kas pole imeline olla olemas, olla elus – näha sinist taevast, tunda tuulepuhangut, kuulda lindude laulu, unistada, realiseerida oma plaane, uskuda, loota, armastada, armuda, saada lapsi...?
New Yorgi keskpargis tegi üks reklaamifirma kord sellise eksperimendi. Pannud ühele mehele selga viletsad riided ja andnud kätte korjanduskarbi, saatis ta mehe välja kaelas rippuva sildiga "Ma olen pime." Sel päeval kogus ta 4 dollarit. Järgmisel päeval saatsid nad ta välja samas riietuses, ainult veidi muudetud sildiga: "On kevad ja ma olen pime." Sel päeval kogus ta 40 dollarit. Inimesed äkki mõistsid, milline õnnistus oli näha kevade tärkamist, milline õnnistus oli elada täiel rinnal!
Kristlastena peaksime eriliselt mõistma, milline õnn on elada, sest see annab meile võimaluse võtta vastu lunastuse Jeesuses ja valmistuda igaveseks eluks Jumala riigis! On tõesti õnn elada! Mida enam me sellele mõtleme, seda enam me täname Jumalat!
3. MEIE TÄNU ON OODATUD.
Paulus kirjutas 1.Tes.5,18: "Olge tänulikud kõige eest; SEST see on JUMALA TAHTMINE teie suhtes Kristuses Jeesuses." Miks siis Jumal seda tahab? Talle meeldib see? Loomulikult! Kellele see ei meeldi?! Kuid see meeldib Talle eriliselt sellepärast, et see jutustab Talle midagi meist. See räägib Talle, et Tema töö meie sees kannab vilja; meie elu muutub.
A. Tänu on märk kasvavast kristlasest. Beebi on tänamatu. Ma tean, et emad vaidlevad mulle vastu, et laps tänab naeratusega jne. Kuid vaadakem näkku reaalsusele. Sa võid võtta väikese lapse, kes nutab gaaside käes, ja jalutada temaga tundide viisi ning lõpuks, kui ta on rahunenud, panna ta voodisse; kas ta ütleb sulle "Tänan!" Sugugi mitte. Selle asemel hakkab ta tõenäoliselt hoopis kõvemini nutma! Talle meeldis see ja ta nõuab, et sa teeksid seda talle lakkamata, kordagi sind selle eest tänamata. Lapsele tuleb tänamist õpetada. Kui laps tänab, siis on see märk sellest, et ta on kasvanud. Nii on ka kristlikus elus tänamine märk meie kasvamisest.
B. Tänu on ka märk andvast kristlasest. Me anname tänu, me toome tänu ja teeme seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes, ohverdades oma aega ja raha Jumala töö edendamiseks. Inglise keeles on tänase püha nimi Thanksgiving – "tänuandmine". Keegi on öelnud tabavalt, et "Tänuandmine" täidab oma eesmärki vaid siis, kui on "tänu" ja on "andmine"!
Jumal on "andnud" oma ainusündinud Poja meie päästmiseks; kuidas saame meie avaldada Talle oma tänu selle eest Talle midagi andmata? Jumal andis ja on ikka andnud kõik. Jak.1,17 ütleb, et "kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt!" Kui me seda tunnistame ja mõistame, siis ei hoia ka meie tagasi andmast.
C. Ja tänu on ka märk säravast kristlasest – kristlasest, kes laseb oma valgust paista pimedale maailmale. Õigemini, selliselt me peegeldame Jumala valgust. Särav kristlane on rõõmus, õnnelik, optimistlik kristlane. Ja selline olla on meie kohus. Seda ootab meilt Jumal ja seda ootab meilt ka maailm. Ainult selle "kaubamärgi" all tegutsedes võime olla edukad!
Olgem siis tänulikud kõige eest, sest see on Jumala tahtmine meie suhtes Kristuses Jeesuses!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv