.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6579)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Püha Vaim ja töö lõpetamine
14.05.2005 - (1802)

Me elame erilisel ajal – ootuste ja lootuste ajal. Oodatakse uut ajastut, kus valitseb rahu ja heaolu. Meie, usklikud, teame, et see pole saavutatav inimlike vahendite kaudu. Jeesus on meie rahu. Ja kui trööstiv on teada, et see Rahuvürst on tulemas. Prohvetikuulutused ja kõik ajamärgid osutavad sellele. Me seisame teise advendi lävel.
"Kui kaua veel?" küsib igatsev süda, "millal täitub ajastute igatsus?" Miks pole Jeesus veel tulnud? Järjest enam saadakse aru, et Tema tuleku viibimisel on vaid üks põhjus – Jumala töö siin maa peal pole veel lõpetatud. Sellest tulenevalt õhutatakse kõikjal Jumala lapsi paremale ja aktiivsemale tegutsemisele, tööle Issanda viinamäel – olgu see siis suur kui sinu kogudus või väike kui sinu perekond.
Kuid mis paneks meid paremini, aktiivsemalt tegutsema? Kas on vähe tehtud üleskutseid? Kas on vähe pingutatud? Peab tunnistama, et kui inimesed ka maksimaalselt oma jõudu pingutaksid, jääks sellest väheks, et lõpetada Issanda tööd selles maailmas. Kui Jeesus andis oma järelkäijatele töö, siis näitas Ta ka tee selle teostamiseks. Ta ütles – Luk.24,47-49: "Tema /Jeesuse/ nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas... Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!"
Töö lõpetatakse Püha Vaimu väes – suures ja aulises väes, mis ületab isegi nelipühi väe. "Ei väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Jehoova!" (Sak.4,6). Ja just siin lasub meie suurim puudus, suurim vajadus. Me võime osta juurde mikrofone, võimendajaid ja valjuhääldajaid, kuid kui võimsad need ka ei oleks tänapäeva tehnika juures, ei paisu nende läbi, nende abil meie nõrk sosin iial valjuks hüüdeks. Elektri vägi ei saa asendada Püha Vaimu väge. Ükski inimlik leiutis ei saa asendada Püha Vaimu väge. Ei ole taevas ega maa peal teist jõudu, mis selle töö teeks või liikuma paneks. Kui see puudub, on vaimulik põud ja surm, ja töö ei lähe edasi; kui see on, siis teostab Issand "lõplikult ja kiiresti ... oma sõna maa peal!" (Rom.9,28).
See on Jumala töö ja selle lõpetab Jumal. Jumalik käsi tahab kõik asjad korda seada, kui me vaid laseme Tal kõike vabalt teha. Keegi on võrrelnud Jumala Vaimu käega ja inimest kindaga. Kindas eneses pole jõudu midagi teha; tegutseb käsi selle sees. Kuid kinnas võib olla väga mugav, n.ö. "käe järgi" ning üldsegi mitte takistada käe tööd; kuid kinnas võib olla ka kohmakas, isegi tülikas – väga robustses kindas ei saa peent tööd üldse teha.
See ongi, miks meid kutsutakse üles saama Jeesuse sarnaseks; kui kinnas on väga käe sarnane ja samal ajal elastne, siis võib selles kõike teha – see on suureks abiks Meistrile, Meistri käes. Kuid ise ei või ka kõige parem kinnas midagi teha. Miks? Kindas eneses pole jõudu! "Ilma minuta ei või te midagi teha!" ütles Jeesus (Joh.15,5). Ja ärme valmistame Issandale mehhaanilisi proteese – ükskõik kui täiuslikke – nendega Jumala tööd ei lõpetata! Meid on kutsutud olema ainult elastne, sõnakuulelik ja hästi paindlik kinnas oma Meistri käes – ja rohkemaks pole me nagunii võimelised.
Meie ainus lootus on toetuda Püha Vaimu väele. Ise meie oma usulaeva ei lükka; selle purjedesse peab puhuma Püha Vaimu tuul. Mida me aga võime, seda tehkem, ja see on: tõsta oma usulaeva purjed üles kõrgele, et Vaimu tuul võiks meid edasi kanda. Kui me seda ei tee, kannab maailma vool meid tagasi. Seepärast peame me teadlikult nõudma Püha Vaimu – niisama teadlikult, nagu meremees seab üles purjed, lootes vaid tuulele ja jälgides hoolega tuule suunda. Seades purjed üles valesti, võib sama tuulega sõita ka vastassuunas!
Meie elu purjede seadmine on antud meie kätte; meie suhtumine Jumala Vaimusse on meie käes. Aga igal suhtumisel on oma kindel tulemus, kindel suund elus. Hooletu suhtumise puhul ei jõua me elumerel iial edasi. Kordaksin: oma jõuga me elulaeva taevasesse sadamasse ei tõuka; ainult Püha Vaimu tuul võib selle sinna ajada, kui me oleme oma elupurjed selle suhtes õigesti seadnud. Ja ainult Püha Vaimu väes võime aidata teisi sinna samasse jõuda.
Taas on Püha Vaimu võrreldud veega ja kõigile on tuntud Jeesuse kutse – Joh.7,37: "Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!" Ja "seda Ta ütles Vaimust," selgitab evangelist (Joh.7,39). Jeesus ütleb tegelikult: Tulge minu juurde ja võtke vastu Püha Vaim! Kuid kui tähtis on iga sõna selles kutses! Jeesus ei ütle, et Vaim tuleb usklike peale omal ajal iseenesest, piisab vaid ootamisest. Ta ütleb: "Kui kellelgi /individuaalselt/ on janu /teate, mis on janu kõrbes/, see /just see ise isiklikult/ tulgu /mitte ärgu seisku ja oodaku/ minu /mitte teiste allikate/ juurde /s.t. kohe väga lähedale/ ja joogu /võtku aktiivselt vastu/."
Näete, kui palju on siin mõtteid. Püha Vaim kui elav vesi on alati ja kõigile kättesaadav, kuid et sellest reaalselt osa saada, peab esiteks olema tõeline janu selle järele, seejärel tuleb tulla isiklikult Jeesuse juurde ja lõpuks Vaim isiklikult vastu võtta. Me võime istuda allika ääres ja ikkagi surra janusse, kui me ei kummardu sügavalt ega joo. Jumal ei tule iial oma Vaimu ise meie sisse valama. Ta ootab, mil meil hakkab janu – hinge põud – ning me ise tuleme ja joome küllastumiseni karastavat elavat vett.
Jah, õnnis on inimene, kes rajab oma usuhoone eluvee allika juurde – kindlale Kaljule Jeesusele Kristusele, kellest voolab välja elav vesi. Aga ärme iial unustame, et elav vesi voolab sellest Kaljust alles peale seda, kui seda Kaljut löödi. Meie Päästja löödi risti, Ta suri Kolgatal, et sinule ja minule oleks avatud tee ülemisse tuppa, kus saabus Rõõmustaja – tõotatud Püha Vaim. Jeesus on maksnud selle õnnistuse eest nii kalli hinna – ja meie hoolime sellest nii vähe, ei janune selle järele ega võta vastu.
Andku Jumal meile andeks. Pangu tänane Kristuse surma mälestamine meid veelkord tõsiselt järele mõtlema selle õnnistuse üle ja ühtlasi meie suurima vajaduse üle. Ja kui meis tärkab igatsus, janu elava vee järele, siis läheme Jeesuse juurde ja joome – joome küllastumiseni, kuni meist endist hakkavad "voolama elava vee jõed" (Joh.7,38) õnnistuseks teistele ning Jumala töö saab lõpetatud suure väega!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv