Jumal peseb lumivalgeks
14.06.2003 - (1784)

Mat.22,1-14: "Ja Jeesus algas kõnet ja rääkis neile jälle tähendamissõnadega ning ütles: "Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla. Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: öelge kutsutuile: vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma! Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale; veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära. Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema. Siis ta ütles oma sulastele: pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate! Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid. Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas. Ja ta ütles temale: "Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks?" Aga too ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijaile: siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine! Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!""

Siin on Jumala lapsi võrreldud lauavõõrastega kuninglikus pulmas; tähendamissõnas kümnest neitsist (Mat.25,1-13) on Jumala lapsi võrreldud pruutneitsitega, Ilmutusraamatus aga on Jumala lapsi nimetatud koguni Talle pruudiks või naiseks (Ilm.19,7.8). Me näeme, kuidas Jeesuse suhet oma kogudusega kujutatakse järjest lähedasemana. Pulm on kõige rõõmurohkem sündmus, pruut või naine aga selle kõige kaunim ja õnnelikum tegelane. Kuid täna ma küsin: Mis värvi kleiti kannab tavaliselt pruut? Valget kui puhtuse ja süütuse sümbolit. Talle pruudist on kirjutatud Ilm.19,8: "Ja naisele anti riietumiseks hiilgav ja puhas lõuend." Ilm.6,11 on kirjutatud kristlikest märtritest: "Ja neile anti igaühele pikk valge rüü." Ilm.7,9 on kirjutatud aga juba kõigist lunastatuist: "Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes."

Siit võime järeldada, et meie sissejuhatuseks loetud tähendamissõnas kuninglikust pulmast kandsid kõik pulmakülalised pikka valget rüüd. Pole ime, et kuningas leidis nii kiiresti üles inimese, kellel polnud pulmariiet seljas! Igasugust värvi rõivas torkab teravalt silma valgete riiete hulgas.

Piiblist selgub, et valge on Jumala lemmikvärv. See on puhtuse ja pühaduse sümbol. Kirjeldades jumaliku kohtu tseeni, kirjutab Taaniel – Tan.7,9: "Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja Ta juuksed nagu puhas vill! Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks põlev tuli!" Ka Jeesust kirjeldatakse prohvetikuulutuses sarnastes toonides – Ilm.1,13.14: "Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga. Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek." Kuid Johannes koos kahe kaaslasega nägi üsna sarnast Jeesust juba varem, Muutmise Mäel, millest Matteus kirjutab – Mat.17,2: "Ja Ta muudeti nende ees; ja Ta pale paistis otsekui päike ja Ta riided läksid valgeks otsekui valgus."

Jumal, "kes elab ligipääsmatus valguses" (1.Tim.6,16), armastab valgust, sest Ta on õiglane ja hea ning Tal ei ole midagi varjata, milleks oleks vaja pimedust. Sellepärast kirjutab sama Johannes, kellelt pärineb Piibli kuldsalm ja Jumala lühim iseloomustus "Jumal on armastus" (1.Joh.4,8), Jumala iseloomustuseks ka need sõnad – 1.Joh.1,5: "Jumal on valgus ja Temas ei ole mingit pimedust." Et Jumal armastab tegutseda valguses, sellest kõneleb ka meie Maa loomislugu. Peale tühja planeedi loomist lõi Ta kõigepealt valguse ja alles siis jätkas tööd selle planeedi juures (1.Ms.1,3.4).

Ja kui nüüd Jumal päästab patuseid, siis pole ime, kui seda nimetatakse Piiblis pimedusest valguse juurde toomiseks (1.Pet.2,9). Veel enam: päästetud patune riietatakse ka valgete rõivastega! Ja veel kui valgetega! Prohvet Jesaja kirjutab – Jes.1,18: "Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jehoova! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!" Ja mõeldud on muidugi puhast valget villa.

Purpurpunane oli tol ajal üks kõige püsivamaid värve. Sellega värvitud riiet oli praktiliselt võimatu muuta täiesti valgeks. Kuid Jumalale ei ole ükski asi võimatu. Siiski, ärme unustame, et siin ei räägita riide valgeks muutmisest, vaid pattude ära pesemisest Jumala poolt. See pakub julgust ja lootust suurimalegi patusele, kes tuleb meeleparandusele.

Mis on selleks imevahendiks, mis peseb meilt maha ka kõige suuremad purpurpunased patuplekid? Johannes kirjutab sellest – 1.Joh.1,5-7.9: "Ja see on kuulutus, mille me oleme kuulnud Temalt ja kuulutame teile, et Jumal on valgus ja Temas ei ole mingit pimedust. Kui me ütleme, et meil on osadus Temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt. Aga kui me käime valguses, nõnda nagu Tema on valguses, siis on meil osadus üksteisega, ja Jeesuse Kristuse, Tema Poja veri puhastab meid kõigest patust. ... Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust."

Patust peseb puhtaks vaid Kristuse veri. Keegi külastaja ütles kord: "Evangeeliumis on liiga palju verd!" Tõepoolest palju, kuid kas liiga palju? Kui arvestada tõega – Heb.9,22: "Ilma verd valamata ei ole andeksandmist olemas," ja andestust vajavad kõik inimesed iga päev, siis vaevalt saab seda lepitavat ja andestavat verd olla liiga palju!

Me lugesime Ilmutusraamatust, et kõik päästetud on taevas pikkades valgetes rüüdes, kuid samas on ka kirjutatud, kuidas nad oma rüüd valgeks said. Loeme sama salmi selle kontekstis – Ilm.7,9-17: "Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes. Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: "Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!" Ja kõik inglid seisid aujärje ja vanemate ja nelja olendi ümber ja heitsid aujärje ette silmili maha ja kummardasid Jumalat ning ütlesid: "Aamen, kiitus ja austus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja ramm meie Jumalale ajastute ajastuteni! Aamen." Ja üks vanemaist hakkas kõnelema ning ütles minule: "Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?" Ja ma ütlesin temale: "Mu isand, sina tead!" Ja ta ütles mulle: "Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres! Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad Teda ööd ja päevad Tema templis. Ja see, kes aujärjel istub, laotab oma telgi nende üle. Neil ei ole siis enam nälga ega janu; ka ei lange nende peale päikest ega mingisugust palavat; sest Tall, kes on keset aujärge, hoiab neid ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!""

Juba Jeesuse nimi "Tall" tuletab igavesti meelde seda suurt ohvrit, mille Ta tõi, et katta meid oma õiguse pika valge rüüga!

Ja saabub päev, mil Jeesus tuleb tagasi kui võitja – Ilm.19,11.14: "Ja ma nägin taeva avatud, ja vaata: valge hobune! Ja selle nimi, kes tema seljas istus, on Ustav ja Tõeline, ja Tema mõistab kohut ja sõdib õiguses... Ja sõjaväed taevas järgisid Teda valgete hobuste seljas ja olid riietatud valge ja puhta lõuendiga." Nendega ühineb suur hulk rahvast maa pealt, kõik riietatud puhtasse valgesse rüüsse. See kõik moodustab pimestavalt valge hulga, kes läheb üles taevasse, Jeesuse koju! Ja sina ning mina võime olla selles hulgas – tänu Jeesusele, kes on meid pesnud oma verega ja katnud oma õiguse kuuega!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv