Jumala käsk IV
16.08.2003 - (1919)

Jätkame Jumala käsu üle mõtisklemist. Möödunud osas me lugesime Pauluse ühe võimsaima väite, kus ta 2.Kor.3,6 ütleb, et Jumal on teinud meid "võimeliseks olema uue lepingu sulased, mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks."

Jumala käsul on kirjatäht ja on ka vaim. Me ei alahinda kirjatähte. Kui seda poleks üldse vaja, siis poleks seda ka Piiblis. Jumal ise kirjutas oma käsu kirjatähe inimese jaoks. Tegelikult on see ka ainus, mis Jumal meie jaoks oma käega on kirjutanud. See on oluline. Kuid selle järgi elamiseks on tarvis mõista ka käsu vaimu. Muidu võib see "käsusõna, mis mulle pidi olema eluks," saada mulle "surmaks," nagu kirjutab Paulus (Rom.7,10).

Mis on käsu kirjatäht, see ei vaja vist selgitamist. Küll aga vajab lahtirääkimist käsu vaim. Me ütleme, et käsu vaim on armastus. Ja see leiab kinnitust nii Jeesuse kui ka apostlite õpetuses. Kuid armastus on lai mõiste – piltlikult öeldes ulatub see põrgu väravatest taeva väravateni. Kui me enesearmastuse veel ligimesearmastuse kaudu õigeks seletame – "armasta oma ligimest nagu iseennast!" järelikult tuleb ennastki armastada, et samaväärselt armastada ligimest – siis kuidas on maailma-armastusega, raha-armastusega, lõbuarmastusega või armukese armastamisega. George Knight ütleb, et iga patt on armastus. Oma raamatus "Ma pidasin end täiuslikuks" kirjutab ta selle mõtte kohe suurte tähtedega! Just armastus kellegi või millegi vastu sunnib meid tegema pattu! Küsimus on: keda või mida armastatakse? Ka: kuidas ja miks armastatakse? Ja kuidas armastust üldse mõistetakse?

Selle seletamine läheks liiga keeruliseks. Seepärast pakun ma välja ühe lihtsa lahenduse. Tõeline, jumalik armastus on headus, heasoovlikkus. Inglise keeles kasutati varasematel aegadel palju armastuse kohta sõna "charity" (näit. KJV piiblitõlkes). Nüüd kasutatakse seda veel vaid "heategevuse" tähenduses. On igasugused "Charity" ühingud. Kuid tõeline jumalik armastus ongi just heategevus ehk head tegemine. See on head tegemine ja head soovimine. Paljud kristlased ütlevad: "Kuidas saan ma armastada sarimõrvarit, lastevägistajat ja teisi sarnaseid inimesi – eriti kui mina olen kannataja?" Jumal ei oota sinult midagi muud, kui et sa talle head sooviksid ja head teeksid! Kas see on võimatult raske? Aga see ongi tõeline jumalik armastus!

Paulus kirjutab Rom.13,10: "Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine." Ligimesele mitte kurja tehes, talle head soovides ja head tehes sa ilmutad tema vastu armastust ja täidad Jumala käsu!

Jeesus ütles midagi üsna sarnast – Mat.7,12: "Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid." Me soovime endale head ja teeme endale head – see ongi see õige enesearmastus; kui me soovime ja teeme teistele sama, ilmutame õiget ligimesearmastust! Ja oleme Jumala käsu täitnud! Ei mingit kaela langemist ega suuri sõnu: "Ma armastan sind!" Lihtsalt tee teisele seda, mida sa soovid, et teised sulle teeksid. See on jumalik armastus!

Muidugi on ka teisi Jumala poolt heaks kiidetud armastuse vorme, kus on ruumi ka tunnetele, kuid armastus kui käsu vaim on põhimõte, mitte tunne. Jumalik armastus on põhimõte, mis väljendub suhtumises – olenemata meie tunnetest teise isiku vastu. See isik võib meile üldsegi mitte meeldida, kuid me siiski soovime talle head ja võimalusel ka teeme head. Nii täidame armastuse käsku.

Selline armastus peaks meil olema isekeskis ja selliselt peaksime armastama isegi oma vaenlasi – neile head soovides ja head tehes. Kui me seda teeme, oleme Jumala käsu täitnud ja elame kooskõlas selle vaimuga.

Paulus ütles – 1.Tim.1,8: "Me ju teame, et käsk on hea, kui keegi seda käsitleb käsu kohaselt" Käsk õigesti käsitletuna – jumaliku armastuse vaimus – on tõesti hea. Kui aga näha vaid käsu kirjatähte ja püüda elada selle järgi ning õpetada ka teisi nii, siis saavutame olukorra, millest kõneles Jeesus Matteuse evangeeliumi 23. peatükis hoiatavalt. Me loeme:

"Siis rääkis Jeesus rahvale ja oma jüngritele ning ütles: "Moosese istmel [meie mõiste järgi, puldis ehk kantslis] istuvad kirjatundjad ja variserid. Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee; nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada. [Käsu kirjatähte ja selle lisasid osavalt kasutades oskasid nad end vabastada nii selle kirjatähe kui ka vaimu järgi elamisest! Aga teistelt nõudsid nad selle täitmist!]

Kõik oma teod nad teevad selleks, et inimesed neid näeksid; sest nad teevad oma palvekaukad laiad ja oma rüüde tupsud suured. Nad armastavad ülemat paika lauas võõruspidudel ja esimesi istmeid kogudusekodades, ja teretusi turgudel ja et inimesed neid kutsuksid "Rabi!" [Ehk nimetasid nad seda õigustatud enesearmastuseks?]

Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad. Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas. Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja — Kristus! Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse. [Kui vähesed tänapäeva kirjatundjad elavad selle õpetuse järgi!]

Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sulete taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sisse ega lase sisse minna neid, kes tahavad sisse minna. [Kuidas? Oma vildaka õpetuse ja eeskujuga!] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te sööte ära leskede hooned ja loete silmakirjaks pikki palveid! Sellepärast te langete seda raskema kohtu alla. [Ka tänapäeva mõned käsuõpetajad püüavad kasu lõigata leskede varanduse arvel.] Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te käite läbi mered ja maad, et saavutada ühegi, kes heidab teie usku; ja kui ta on heitnud, siis te teete temast põrgulapse, kaks korda hullema kui te ise olete! [Kohutav on juhatada kedagi vildaka usu juurde!]

Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes ütlete: kes iganes vannub templi juures, sellel ei ole sest midagi, aga kes vannub templi kulla juures, sellel on kohustus! Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, kuld või tempel, mis kulda pühitseb? Ja: kes iganes vannub altari juures, sellel ei ole sest midagi; aga kes vannub annetuse juures, mis on seal peal, sellel on kohustus! Te jõledad ja sõgedad! Sest kumb on suurem, ohver või altar, mis ohvrit pühitseb? Seepärast, kes vannub altari juures, vannub tema juures ja kõige selle juures, mis tema peal on. Ja kes vannub templi juures, see vannub tema ja selle juures, kes seal elab. Ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala aujärje juures ja Tema juures, kes sellel istub. [Igavesed ja kaduvad asjad on segi aetud!]

Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata. Te sõgedad teejuhid, kes kurnate sääski, aga neelate alla kaameleid! [Mis on see "õiglus, halastus ja ustavus"? – Armastus!]

Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust! Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks! Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te olete lubjatud haudade sarnased, mis küll väljastpoolt on nägusad, aga seestpoolt on täis surnute luid ja kõike räpasust! Nõnda olete ka teie küll väljastpoolt näha õiged inimeste ees, kuid seestpoolt te olete täis salalikku meelt ja ülekohut. [Kirjatähega kohendatakse välist kesta; ainult Vaim võib uuendada seestpoolt.]

Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid ja ütlete: kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas! Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid! Et täitke siis ka oma vanemate mõõt! [Äkki tähendab haudade ehtimine surma heakskiitmist!?]

Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te põgenete põrgu hukatuse eest? Seepärast, vaata, ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid! Ja muist neist te tapate ja lööte risti, ja muist neist te piitsutate oma kogudusekodades ja kiusate neid taga ühest linnast teise, et teie peale tuleks kõik vaga veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest Sakarja, Berekja poja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel." (Salmid 1-35).

Kas tänapäeval on olemas selliseid kirjatundjaid ja varisere? Kindlasti on. Kõikjal, kus ei mõisteta Jumala käsu vaimu ega elata selle järgi, vohab variserlus! Hoidku Jumal meid selle eest! Või tuleks paluda: Päästku Jumal meid sellest!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv