Jeesus on minu Issand
21.03.2015 - (1184)

Me nimetame end adventistideks – s.o. Kristuse taastuleku ootajateks. Kas on palju öelda, et Jumal ootab meie juures Kristuse ootaja tunnusmärke? Ja üks kõige peamine ootaja tunnus on, et ta on valmis kohtuma sellega, keda ta ootab! On selge, et Kristuse tulekul peavad ootajad olema täiesti valmis, s.t. nad peavad olema lõpetanud pühitsuse Jumala kartuses. Paulus manitseb – 2.Kor.7,1: "Et meil nüüd on niisugused tõotused, mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses."
Sellele tuleb mõelda aegsasti. Valmistuda tuleb aegsasti. Mitte nii, nagu mõni perenaine, kes lõpetab oma ukseesise pühkimise parajasti siis, kui kallis külaline tuleb. Armuaeg lõpeb enne Kristuse tulekut – siis, kui ei ole näha veel mingit tähte taevas; siis, kui rahvas elab veel rahulikult maa peal, sest alles armuaja lõppedes lastakse maailma tuuled valla. Armuaeg lõpeb lihtsalt siis, kui Jumal näeb, et valmis ootajate arv on täis! See arv võib täis saada iga päev, ja sina võid mitte olla nende hulgas, kui sa ei ole täiesti valmis nüüd!
Täiesti valmis. See tähendab, et me otsustame koos Paulusega: "Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest" (Gal.2,20). Ja see tähendab mitte ainult sellist otsust, vaid ka sellist elu – tõelist usuelu! Sellise ettevalmistuse teostab meis Jumal, kui me oleme usaldanud end täielikult Tema kätte, kui Püha Vaim juhib meid iga hetk, kui oma mina on täielikult alistunud.
Mõned arvavad, et see on ebareaalne, et see pole võimalik. Seoses sellega loeme täna keskseks kirjakohaks 1.Kor.12,3 II osa: "Ükski ei või öelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus." Siit ilmneb, et on olemas neid, kes ei pea Jeesust Issandaks. Lugedes evangeeliumi aruannet, ei leia me ühtki sellist kohta, kus kurjad vaimud oleksid nimetanud Jeesust Issandaks. Nad nimetavad Teda Jumala Pühaks (Luk.4,34), Jumala Pojaks ja Kristuseks (Luk.4,41), kuid mitte kunagi Issandaks! Seevastu inimesed, kes on saanud "täis Püha Vaimu," nimetavad Jeesust Issandaks ja ülistavad Teda. Näiteks, kui "Eliisabet sai täis Püha Vaimu," siis ütles ta Maarjale: "minu Issanda ema" (Luk.1,41.43). Edasi on kirjutatud, et kui "Sakarias ... sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama," siis ta ütles: "Kiidetud olgu Issand" (Luk.1,67.68). Kui Peetrus sai Nelipühi päeval "täis Püha Vaimu," siis kuulutas ta muuseas: "Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud Tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!" (Apt.2,4.36). Ainult Püha Vaimu mõjutusel peavad inimesed Jeesust oma Issandaks.
Jeesust oma Issandaks pidamine ja lihtsalt Issandaks nimetamine ei ole üks ja sama asi. Jeesus ütles – Mat.7,21-23: "Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!" Palju on tänapäeval neid, kes nimetavad Jeesust Issandaks, kuid mitte kõik neist ei tee "Isa tahtmist, kes on taevas." Mitte kõik ei pea Jeesust oma elu Issandaks! Kui Jeesus on minu Issand, siis mina olen Tema sulane ja teen Tema tahtmist! See on just see, millest kirjutab Paulus Rom.6,22: "Aga nüüd, et te olete saanud patust vabaks ja Jumala orjadeks, on teie vili pühitsuseks ja selle lõpp on igavene elu." Sõna ori pole küll kõige ilusam ja meeldivam, kuid see kirjeldab siiski iga inimese olukorda, sest kõik me kuuleme kellegi sõna. Küsimus on: kelle sõna me kuuleme. Paulus selgitab – Rom.6,16: "Eks te tea, et kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete, kelle sõna te kuulete, kas patu orjad surmaks või sõnakuulmise orjad õiguseks?" Muidugi pole see kõige parem väljendusviis, sellepärast ka Paulus selgitab edasi – Rom.6,19: "Ma räägin inimese kombel teie liha nõtruse pärast. Sest otsekui te oma liikmed andsite orjadeks rüvedusele ja ülekohtule, selleks et käsust üle astuda, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse orjadeks pühitsusele.
Kuigi patuelu on orjus, ei tarvitse meil siiski pidada Jumala lapse elu orjuseks. Jeesus ise ütles – Joh.8,34-37: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et igaüks, kes teeb pattu, on patu ori! Ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti. Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, siis te olete õieti vabad!" Ja teinekord Ta ütles – Joh.15,15: "Ma ei ütle teid enam orjad olevat; sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud." Ja veelgi enam, Johannes hüüab – 1.Joh.3,1-3: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas."
Kas me panime tähele – patuorjus tähendab mitte teha Isa tahtmist, kes on taevas, s.t. astuda üle Jumala käskudest ja selle lõpp on surm; Jumala "orjamine" tähendab õiguse tegemist, sõnakuulmist, pühitsust, mille lõpp on igavene elu! Jah, Jeesus kutsub meid valima, öeldes – Mat.6,24: "Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!" Kui Jeesus on meie Issand, siis me teenime Teda armastuses, ja Ta ei kutsu meid oma orjadeks, vaid sõpradeks ja lasteks!
Kuid rääkides Jeesusest kui meie Issandast, on vähe, kui me räägime vaid meie kohusest Teda teenida. Sama oluline on teada, et Püha Vaimu läbi annab Issand meile ka jõu ja väe Tema teenimiseks. Paulus hüüab – Flp.4,13: "Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks!" Jeesus on minu Issand ja koos Temaga olen ma isand patu üle! Jeesus on mitte ainult "Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu" (Joh.1,29), vaid ka vägev Issand, kes annab jõu elada "niisugust elu nagu Tema elas" (1.Joh.2,6).
Raamatus Ajastute Igatsus kirjutab Ellen White: "Saatan kujutab Jumala armastuse seadust isekuse seadusena. Ta väidab, et meil on võimatu täita käsunõudeid. Ta süüdistab Jumalat meie esivanemate langemises ja kogu sellega kaasnevas õnnetuses, ning püüab nii sundida inimesi uskuma, et Jumal on patu, kannatuste ja surma põhjustaja. Jeesus pidi selle pettuse paljastama. Meie sarnase inimesena tuli Tal näidata sõnakuulelikkuse eeskuju. Sellepärast võttis Ta enda peale meie olemuse ja elas läbi meie kannatused. «Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks» Heb.2,17. Kui meil tuleks taluda midagi sellist, mida Jeesus poleks talunud, siis väidaks Saatan otse sealsamas, et Jumala vägi pole meie jaoks küllaldane. Sellepärast oli Jeesus «kõiges kiusatud otsekui meie» Heb.4,15. Ta talus iga katsumust, millesse meie satume. Ta ei kasutanud enda heaks mingit väge, mida meile ei pakutaks. Olles inimene, kohtas Ta kiusatusi, ning võitis Jumalalt antud väes. Ta ütleb: «Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja Sinu käsuõpetus on mu sisemuses» Ps.40,9. Kui Ta käis ringi head tehes ja kõiki Saatana poolt vaevatuid parandades, kõneles Tema eeskuju inimestele Jumala käsu iseloomust ja Tema teenimise olemusest. Tema elu tunnistab, et ka meil on samasugune võimalus olla sõnakuulelik Jumala käsule.
Olles inimene, jõudis Kristus inimesteni; olles Jumal, oli Ta seotud Jumala trooniga. Inimese Pojana jättis Ta meile sõnakuulelikkuse eeskuju; Jumala Pojana annab Ta meile jõu sõna kuulda. ... «Jumal meiega» on meie patust pääsemise tagatis, meile antud kinnitus, et me saame jälle olla sõnakuulelikud taevasele käsule."
"Ükski ei või öelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus" (1.Kor.12,3). Me vajame, et Püha Vaim elaks püsivalt meie südames. Ainult nii saab Jeesus meie elu Issandaks – Issandaks, kes vabastab meid kõigest patust, Issandaks, kes viib lõpule meie pühitsuse Jumala kartuses, Issandaks, kes valmistab meid kohtumiseks Temaga – meie Issandaga ja meie Jumalaga!
Sõber, armuaeg võib lõppeda juba täna. Kas on Jeesus sinu Issand juba nüüd?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv