Kasutades iga võimalust
22.09.2007 - (1444)

Üks vanem naine ja ta väike tütretütar, kelle näol oli palju tedretähti, veetsid päeva loomaaias. Palju lapsi seisid järjekorras, et lasta ühel kohalikul kunstnikul kaunistada oma nägu tiigrikäppadega.
"Sul on nii palju tedretähti, et pole kohta, kuhu joonistada," ütles üks teine tüdruk sellele väiksele tüdrukule. Piinlikustundest langetas väike tüdruk pea.
Tema vanaema põlvitas ta juurde ja ütles talle näkku vaadates ja põske paitades: "Mulle meeldivad su tedretähed. Kui mina olin väike tüdruk, soovisin ma alati endale tedretähti. Tedretähed on ilusad."
Tüdruk vaatas arglikult üles: "Kas tõesti?"
"Muidugi," ütles vanaema, "sa vaid nimeta mulle üks asi, mis on ilusam kui tedretähed."
Väike tüdruk mõtles hetke, vaatas pingsalt vanaemale näkku ja sosistas siis: "Kortsud."
Piiblis pole küll juttu eaka inimese kortsudest, küll aga hallist peast – Õps.16,31: "Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!" Ilusat eakatepäeva!

1.Ms.40,1-14: "Ja pärast seda lugu sündis, et Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar eksisid oma isanda Egiptuse kuninga vastu. Ja vaarao sai väga kurjaks oma kahe hoovkondlase peale, joogikallajate ülema ja pagarite ülema peale. Ja ta andis nad vahi alla ihukaitsepealiku kotta, vangihoonesse, samasse paika, kus Joosep kinni oli. Ja ihukaitsepealik pani Joosepi nende juurde, et ta neid teeniks; ja nad olid vahi all kaua aega. Ja need mõlemad nägid ühel ööl unenäo, kumbki oma unenäo, kumbki oma tähendusega unenäo, Egiptuse kuninga joogikallaja ja pagar, kes vangihoones kinni olid.
Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga! Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid ühes temaga vahi all ta isanda kojas, öeldes: "Mispärast on teil täna nii pahurad näod?" Ja nad vastasid temale: "Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!" Ja Joosep ütles neil: "Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!"
Ja joogikallajate ülem jutustas oma unenäo Joosepile ning ütles temale: "Mu unenäos oli nõnda: vaata, mu ees oli viinapuu ja viinapuul oli kolm oksa; see lehistus, õitses ja marjakobarad valmisid; mul oli käes vaarao karikas ja ma võtsin viinamarju ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte." Ja Joosep ütles temale: "Selle seletus on niisugune: kolm oksa on kolm päeva. Enne kui kolm päeva on möödunud, vaarao tõstab su pea üles ja paneb sind tagasi su ametisse ja sa annad vaaraole karikat kätte endist viisi, nagu siis, kui olid ta joogikallaja. Aga pea mind meeles, kui su käsi hästi käib ja tee mulle siis head ning tuleta mind vaaraole meelde ja vii mind siit hoonest välja.""
Eakas abielupaar märkas, et nad hakkavad unustama igasuguseid väikeseid asju oma majapidamises. Nad kartsid, et see võib olla ohtlik, ja nii otsustasid nad minna arsti juurde, et saada mõningast abi. Doktor ütles, et paljud nende-ealised inimesed on leidnud kasuliku olevat kirjutada väikeseid meenutamise sedeleid. See tundus olevat hea mõte. Kui nad jõudsid koju, ütles naine: "Kallis, mine kööki ja too mulle taldrikul üks portsjon jäätist. Kirjuta see üles, et sa ei unustaks."
"Rumalus," vastas mees, "ma suudan pidada meeles üht jäätise portsjoni!"
"Ma soovin, et sellel oleksid mõned maasikad. Kirjuta see parem üles, sest ma tean, et sa unustad."
"Ära ole rumal," vastas mees, "üks portsjon jäätist mõnede maasikatega – mul jääb see meelde!"
"Hästi, kallis, kuid ma soovin, et sa paneksid kõige peale ka pisut vahukoort. Nüüd on sul tõesti parem kirjutada see üles, sest muidu sa unustad," ütles naine.
"Pole probleemi, jäätis maasikate ja vahukoorega." Ja mees sulges enda taga köögiukse. Naine võis kuulda, kuidas mees kolistas potte ja panne ning jäi kööki umbes 15 minutiks. Seejärel ilmus ta uksele ja tõi naise ette lauale munaroa. Naine vaatas taldrikule, seejärel oma mehele ning ütles pettumusega näos: "Kus on praetud kala?"
Üks Ameerika jalgpalli treener ütles kord oma meestele välja lihtsa tõe: "Kui sa ei tea, kuhu sa lähed, siis jõuad sa kindlasti välja valesse kohta!"
Kuid tuleme nüüd Joosepi juurde. Ta oli mees, kes teadis, kuhu ta läheb. Ta ei unustanud seda kunagi! Ta võis mitte teada, KUIDAS ta jõuab sinna, kuid ta teadis KUHU ta oli minemas. Kust ta teadis? Juba 17-aastaselt oli Jumal andnud talle nägemuse, et temast saab olulise tähtsusega mees. Ja kuigi ta oli kohanud oma vendade viha ja hülgamist nende poolt, alandavat orjust ja rasket vangistust – üle 13 aasta – hoidis ta oma pilgu Jumalal ega kaotanud kunagi lootust, et Jumalast antud unenäod täituvad. Ta teadis, kuhu ta oli minemas, ega kavatsenud minna kuhugi mujale.
Nii on ka meil igaühel elu eesmärk ja sihtkoht. Ka meie teame, milleks me oleme loodud ja kuhu me oleme teel. Ef.2,10 on öeldud, et "meie oleme Tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes." Meie elul on eesmärk. Meil on unistus. Nagu Joosep, ei tea ehk meiegi, mis meid KONKREETSELT ees ootab. Ma mõtlen – Joosep ei teadnud, et temast saab Egiptuses tähtsuselt teine mees, kuid ta teadis, et Jumalal on temaga mingid suured plaanid. Ka meie ei tea kõiki detaile, kuid me teame, et Jumalal on meiega oluline plaan. Ja nagu Joosep, võime ka meie teha teatud asju, et see Jumala plaan meie suhtes võiks täituda.
Olenemata paljudest teda tabanud raskustest ei loobunud ta usust, et tema Jumal on võimas ja suudab teha kõik. Sissejuhatuseks loetud Pühakirja tekstist nägime, et kui tema juurde vanglasse pistetud joogikallajate ülem ja pagarite ülem rääkisid oma unenägudest ja ütlesid, et "ei ole kedagi, kes need seletaks," ütles Joosep neile: "Eks seletused ole Jumala käes? ... Jutustage mulle!" Hiljem, kui ta oli kutsutud vaarao ette, et seletada ära tema unenäod, ütles Joosep: "Mina ei suuda seda teha! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!" (1.Ms.41,16).
Joosep mõistis, et millised oskused ja võimed tal ka olid, milline potentsiaal temas ka peitus – kõik see polnud temast enesest, vaid Jumalast, kellele ei ole ükski asi võimatu. Nagu keegi on öelnud: "Ma olen pliiats Jumala käes. Tema kirjutab. Pliiats ei tee ise midagi." Jumal saab meid kõige paremini kasutada, kui me anname end alandlikult Tema kätte ja laseme Tal tegutseda meie läbi.
Joosep mõistis ka, et Jumal saab teda kasutada IGAS olukorras. Kus oli Joosep sel ajal, millest kõneleb tänane tekst? Vangis. Ta oli seal sellepärast, et tema isanda Potifari naine oli tahtnud teda endaga voodisse, kuid kui Joosep oli sellest kategooriliselt keeldunud, süüdistas naine teda vägistamiskatses. Selle valesüüdistuse peale oligi ta pandud vanglasse, kust ei paistnud olevat mingit teed vabadusse.
Vangis. Näib olevat raske teha midagi head või olulist, kui sa oled vangis. Vähemalt nii arvavad paljud inimesed. Ühele eakale ja lugupeetud pastorile, kes oli kogu aeg saanud kesist palka, tegi üks grupp ärimehi ettepaneku hakata uue loodava äri raamatupidajaks. Ta võttis pakkumise vastu, pidas äriraamatuid, kirjutas välja arveid, kirjutas alla lepingutele ja igasugustele dokumentidele, kuni... tuli välja, et see äri tegeles pettusega. Ja kuna kõigil paberitel oli all pastori allkiri, kuigi ta ei teadnud pettusest midagi, pandi ta vangi. See polnud tema suhtes aus ega õiglane, kuid kes ütleb, et elu selles maailmas peab olema õiglane?
Kuid see pastor oli mees, kes oli õppinud usaldama Jumalat ja toetuma Temale. Ta mõistis, et kus ta ka ei viibiks, saab Jumal teda kasutada. Nii hakkas ta kuulutama kaasvangidele evangeeliumi, juhtides neid Kristuse juurde. Ja kui ta vanglast vabanes, oli tal pastorina isegi veel suurem edu, kui tal oli olnud enne vangi minekut!
Jumal saab kasutada meid igas olukorras, kui me jääme Talle ustavaks ja anname end Talle tööriistaks. Ükskõik kui ebaõiglane ka elu näib olevat. Ükskõik kui aheldatuna või vangistatuna sa end tunned. Ükskõik kui kasutuina näivad sulle su jõupingutused, Jumal VÕIB kasutada sind ja Jumal KASUTAB sind – kui sa vaid jääd Talle ustavaks!
Joosep jõudis eesmärgile, kuna ta kasutas parimal viisil igat võimalust teenida Jumalat ja inimesi. Uues Testamendis manitsetakse meid – Ef.5,15.16: "Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks [kasutades ära iga võimalust], sest päevad on kurjad!" Kol.4,5: "Kohelge targasti neid, kes on väljaspool, ja pidage aega kalliks [kasutage ära iga võimalust)!" Gal.6,10: "Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!"
Olles vangis, kasutas Joosep igat võimalust teenida Jumalat ja Jumala ustava lapsena leidis ta alati võimaluse teha head inimestele enda ümber. Näiteks kui vangi tulid kuninga joogikallaja ja pagar, pange tähele, kuidas Joosep neid kohtles. 1.Ms.40,6-8: "Kui Joosep tuli hommikul nende juurde ja nägi neid, vaata, siis olid nad nukra näoga! Ja ta küsis vaarao hoovkondlastelt, kes olid ühes temaga vahi all ta isanda kojas, öeldes: "Mispärast on teil täna nii pahurad näod?" Ja nad vastasid temale: "Me nägime unenägusid, aga ei ole kedagi, kes need seletaks!" Ja Joosep ütles neile: "Eks seletused ole Jumala käes? Siiski jutustage mulle!""
Näete, Joosep tundis siirast huvi nende meeste käekäigu vastu. Ta soovis teada, miks nad on kurvad. Ta soovis kuulda nende lugu. Ja kui neil oli vajadus, mida tema suutis rahuldada – antud juhul unenägude tõlgitsemine – siis ta rahuldas need. Seal polnud plakatit: "Hei, Joosep, need mehed on su pilet siit vanglast välja!" Ei kostunud Jumala hääl ega ilmunud ingel Joosepile ütlemaks, et need mehed on olulised tema tulevikule. Joosepil polnud aimugi, mida need mehed tähendasid tema elule. Kõik, mida ta teadis, oli see, et need mehed vajasid abi ja ta võis Jumala abiga neid aidata, neile head teha!
Kuidas me teenime Jumalat? Kas me mitte ei teeni Jumalat kõige praktilisemalt, teenides meid ümbritsevaid inimesi?!
Üks kristlasest ameeriklane töötas Indias, kus 1967. aastal tabas teda tuberkuloos ning ta saadeti mitmeks kuuks ühte sanatooriumi. Ta ei osanud seal viibivate ja töötavate inimeste keelt, kuid tal oli kristlikku kirjandust nende keeles ja ta püüdis anda seda nii patsientidele kui ka personalile. Kõik keeldusid viisakalt. Nad olid tegelikult pahased, et üks rikas ameeriklane – nende arvates olid kõik ameeriklased rikkad – on nende riigi kulul töötavas sanatooriumis.
Tihti tabas teda öösel kella kahe paiku tugev köhahoog. Ühel ööl, kui köha oli ta jälle äratanud, märkas ta üle vahekäigu üht vanemat ja haigemat patsienti üritamas tõusta voodist üles. Voodi raamist kinni hoides üritas ta tõusta, kuid selleks liiga nõrgana langes ta voodisse tagasi. Ameeriklane ei saanud aru, mis sel mehel plaanis oli. Lõpuks lakkas mees üritamast, langes tagasi voodisse ja nuttis seal vaikselt.
Hommikul sai selgeks, mida see mees oli püüdnud teha. Ta oli püüdnud tõusta, et minna tualetti. Nüüd oli tuba paha lõhna täis ja kõik olid pahased selle mehe peale – üks põetaja, kes teda puhastas, andis talle isegi laksu. Vaene mees tõmbas end voodis kerra ja nuttis.
Kui järgmisel ööl jällegi köhahoog ameeriklase äratas, nägi ta sama meest voodi serval istumas ja püüdmas jällegi tõusta. Nagu eelmiselgi ööl, langes ta kõikudes voodisse tagasi. Nüüd tõusis ameeriklane ja läks tema juurde. Kui ta teda õlast puudutas, avas mees silmad ja neis peegeldus hirm. Ameeriklane naeratas, asetas oma käed ta alla ja tõstis ta üles ning kandis ta kempsu, mis oli üsna räpane väike ruum, auguga põrandas. Seistes mehe taga ja hoides teda kaenlaaukudest, lasi ta mehel end kergendada. Seejärel kandis ta nõrga mehe tagasi palatisse. Teda voodisse asetades suudles vana mees ameeriklast põsele, naeratas ja ütles vaikselt midagi, millest viimane ei saanud aru.
Järgmisel hommikul äratas ameeriklase üks patsient ja ulatas talle tassi sooja india teed. Oma kätega näitas ta, et soovib traktaati. Veidi aja pärast lähenesid ka teised haiged, soovides vaimulikku kirjandust, mida ta oli püüdnud levitada varemgi, kuid edutult. Juba samal päeval küsisid ka põetajad ja arstid seda kirjandust. Ja, muidugi, see kirjandus tegi oma töö ja paljud uskusid Jeesusesse.
Mida oli vaja selleks, et avada need inimesed evangeeliumile? Selleks polnud vaja head tervist ega võimet rääkida veenvalt nende keeles. Piisas, kui sa aitasid inimese tualetti!
Jeesus armastas inimesi. Jeesus õpetas ja aitas inimesi, kasutades igat võimalust. Jeesus päästis inimesi. Ja sellest piisas, et võita miljoneid ja miljoneid inimesi Jumalale. Sind ja mind on Jeesuse järelkäijatena kutsutud tegema sedasama – kasutades igat võimalust!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv