Äratage linn ja teatage inimestele
29.09.2007 - (1377)

1.Joh.4,7-21: "Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast, ja igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus. Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et Tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest.
Armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis peame ka meie üksteist armastama. Jumalat ei ole iialgi ükski näinud. Kui me üksteist armastame, siis jääb Jumal meisse ja Tema armastus on saanud täiuslikuks meie sees. Sellest, et Ta meile on andnud osa oma Vaimust, me tunneme, et me jääme Temasse ja Tema meisse. Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Õnnistegijaks. Kes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, sellesse jääb Jumal ning tema Jumalasse.
Ja me oleme tundma õppinud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus, ja kes jääb armastusse, see jääb Jumalasse ning Jumal jääb temasse. Selles on armastus saanud täiuslikuks meie sees, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest otsekui Tema on, nõnda oleme ka meie selles maailmas.
Kartust ei ole armastuses, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on nuhtlust; aga kes kardab, ei ole saanud täiuslikuks armastuses. Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: "Mina armastan Jumalat", ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja meil on Temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda."
Loetud salmid on üks kauneimaid lõike Piiblis. Need lausa nõretavad armastusest. Ja armastus on hea. Seda mõistab igaüks ja seda vajab igaüks.
Oli üks väike tüdruk, kes, nagu iga väike laps, vajas armastust. Kuid kahjuks ta seda ei saanud. Ta kasvas teismeliseks tüdrukuks ja see igatsus armastuse järele, vajadus olla armastatud, järjest kasvas, kuid ta ei saanud seda kodus ka teismelisena. Mida kauem ta ilma selleta pidi elama, seda rohkem ta igatses seda. Armastuse puuduses halvenesid suhted vanematega sedavõrd, et ühel päeval jooksis ta kodunt ära. Leides end suurlinna tänavalt, otsustas ta, et see, kes teda kõige esimesena armastab, saab ta endale. Nii suur oli ta igatsus armastuse järele, vajadus olla armastatud. Ja ei läinudki kaua aega, kui keegi kohtas teda tänavanurgal, silitas ta pead ja ütles, et hoolib temast, armastab teda. Sellest hetkest pühendus neiu sellele mehele ja jäi talle ustavaks elu lõpuni. Tõsi, see lõppes vanglas, sest see mees oli kurjategija ja juhtis ka naise kurjale teele.
Kui teistsugune oleks võinud olla see lugu, kui see armastuse järele igatsev neiu oleks kohanud esimesena kristlast, kes oleks rääkinud talle, kui väga Jumal teda armastab?
Maailmas on miljoneid lapsi, neide ja noormehi, keskeas ja vanemaid inimesi, rauke ja surijaid, kes otsivad tõelist armastust, sest nad vajavad seda nii väga. Nad vajavad seda kui õhku, ilma milleta ei saa elada. Meie kui kristlased tunneme armastuse Allikat; me oleme kogenud seda suurimat, kõige ehtsamat armastust – Jumala armastust meie vastu. Kuidas saame me sellest vaikida? Kuidas saame me seda vaid endale hoida?
Kristlik usk on midagi, mis väärib levitamist. Sellest tasub rääkida kõigile. Me oleme leidnud midagi imelist. Jumal armastab meid, hoolimata meie pattudest. Ta saatis oma Poja, kes suri meie eest, et meid päästa. Me oleme leidnud Temas parima Sõbra, kes armastab meid nii rõõmus kui mures, nii rikkuses kui vaesuses, nii tervises kui haiguses, nii headel kui halbadel päevadel – kes armastab meid igavesti, sest ta kannab meid üle surmajõe igavesse õnnelikku ellu koos Temaga!
See sõnum on nii imeline, et see väärib levitamist. Ja Piibel õpetabki, et me räägiksime teistele oma kogemustest Päästjaga. Ingel ülestõusnud Kristuse tühja haua juures ütles naistele: "Minge ning teatage mu vendadele" (Mat.28,10). Kohanud oma vendi, s.o. jüngreid, ütles Jeesus: "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud" (Mat.28,19.20). Vahetult enne taevasse minekut ütles ta neile: "Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" (Apt.1,8). Sellega Ta ütles lihtsalt: Te teate, kes ma olen. Te teate, mida ma olen teinud. Teil on lunastuse sõnum selle maailma jaoks. Minge ja viige see kohale! Teatage sellest kõigile!
Aastaid tagasi oli üks populaarne laul: "Äratage linn ja teatage inimestele." See oli laul armunud inimestest, kes soovisid, et kogu linn teaks nende armastusest – see oli nii imeline. Kas on Jumala ja meie vaheline armastus vähem imeline, et me suudame hoida seda vaid enestele? Maailm ülistab romantilist armastust; meie ülistame ülimat armastust – Jumala armastust – ja soovime rääkida sellest kogu maailmale.
Jumal on alati meid armastanud ja Ta armastab edasi. Ta armastab häid ja halbu, rikkaid ja vaeseid, harituid ja harimatuid. Ta armastab nagu hea Isa oma lapsi. Ja Ta armastab mitte ainult sõnaga, vaid ka teoga, olles meid loonud ja lunastanud ning varustanud kõige eluks vajalikuga. Ta on saatnud meile armastuskirja – Piibli, mis kõneleb otsast lõpuni Tema armastusest. Ka Tema loodud maailmas – isegi peale pattulangemist – on palju sellist, mis kõneleb Tema armastusest. Ja Tema kogudus on täis Tema armastust – vähemalt Tema plaanis, ja annaks Jumal, et see saaks teoks ka tegelikkuses!
Milline on see Jumala armastus?
1. Jumala armastus on päästev armastus. 1.Joh.4,9.10: "Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. Selles on armastus — ei mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et Tema meid on armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest."
Piibliõpetaja Gary Burge reisis Palestiinasse, et hankida materjali oma uurimistööks sealsete kristlaste kohta. Ta seisis ühe pika tühja Gaza tänava ühes otsas, teades, et selle tänava teises otsas asub araablaste haigla, kus töötab Dr. Hassan, kellega ta soovis kohtuda. Hakanud selle poole kõndima, sai ta peagi aru, miks tänav oli nii tühi. Ühel pool tänavat olid Iisraeli sõdurid, teisel pool palestiinlastest noorukid. Ühel hetkel hakkasid lendama kivid ja nendele vastu kummikuulid. Mees pistis jooksu ja, jõudnud haigla ukse taha, hüüdis meeleheites: "Dr, Hassan! Ma olen tulnud Dr. Hassani juurde!" Kohe praotati pisut ust ja üks käsi tõmbas ta kiiresti sisse. Ta oli nimetanud mehe nime, kes võis päästa ta elu!
Patuste jaoks "ei ole antud taeva all ... ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!" (Apt.4,12). See nimi on Jeesus – "nimi üle kõigi nimede" (Flp.2,9). Me kõik oleme patused. Keegi meist ei suuda end ise päästa surmast. Ainus pääsetee on hüüda appi Jeesust, kes on tõotanud meid päästa kõigest patust. Kuid me peame paluma Tal seda teha.
2. Jumala armastus on hoidev armastus. 2.Tim.1,12 on kirjutatud: "Ma tean, kellesse ma usun, ja olen julge selles, et Ta on vägev säilitama minu kätte ustud vara tolle päevani." Jud.1,24 on öeldud, et Jumal võib meid "hoida komistamast ja ... veatuina seada oma auhiilguse palge ette hõiskamisega." Flp.4,7 julgustab, et "Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses."
Jumal võib mõista meid õigeks – sel hetkel, kui me oleme oma pattu kahetsenud ja Temalt armu palunud. Kuid Jumal võib ka teha meid õigeks pühitsusprotsessi kaudu ja hoida meid langemast, kui me vaid säilitame usku Temasse ja suhet Temaga.
3. Jumala armastus on hoolitsev armastus. Mida sa täna vajad? Mine, palu seda Jumalalt. Ta on tõotanud rahuldada kõik su vajadused "oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses" (Flp.4,19).
Kuid pidagem meeles, et me ei saa elada Saatanale ja oodata, et Jumal annab meile oma parimad õnnistused! Me ei saa hoida kinni selle maailma viisidest ja oodata samal ajal, et Jumal meid õnnistab. Me ei saa eirata Jumala Sõna ja loota, et Jumal meid aitab. Aga kui me elame Piibli õpetuse järgi, siis kogeme, et Jumal hoolitseb oma laste eest.
4. Jumala armastus on trööstiv armastus. Meie kõigi elus on kurbuse ja leina aegu, on südamevalu ja katsumusi. Kes meid trööstiks? Kes suudab meid trööstida? Kõige paremini suudab seda teda Jumal, kinnitades meile oma tingimusteta armastust. Ja pakkudes meile lootust, sest see armastus on tugevam isegi kui surm! Ka surnuaial pakub ta meile "tulevikku ja lootust" (Jer.29,11). Usklikel on kolm trööstijat: Jumala Sõna, Jumala Vaim ja Jumala lapsed.
5. Jumala armastus on ka nõudev armastus. Üks ilus vaimulik laul ütleb: "Ma tegin seda sinule, mida teed sa minule?" (VL 421). Ühes teises laulus on sõnad "Taevaisa arm veel särab Poja kaudu üle maa, aga meilt see valgus nõuab taevalikku sära ka" (VL 283). Tegelikult – kui Jumal on andnud meile oma armastuses kõik, siis ootab Ta ka meilt kõik – meie ihu, hinge ja vaimu. "Ei väiksem ohver kõlba Sinule, sest Sina andsid kõik." Suurim armastus nõuab suurimat vastuarmastust. See on ju õiglane. Muidugi – armastust ei saa sundida, seda ei saa nõuda, kuid tõde on see, et tõeline armastus sünnitab tõelise vastuarmastuse!
Üks naine oli abielus mehega, kes teda ei armastanud ja keda ka tema ei armastanud. Mees nõudis, et naine tõuseks igal hommikul kell 6.00, valmistaks hommikueine ja serveeriks selle täpselt kell 7.00. Oli teisigi rangeid nõudeid ja naise elu oli üks suur viletsus, püüdes rahuldada mehe tahtmisi. Lõpuks mees suri. Mõne aasta möödudes abiellus naine uuesti – ja nüüd juba mehega, kes teda armastas ja keda tema armastas. Ühel päeval, sorteerides vanu pabereid, sattus talle kätte leht karmide reeglitega, mis tema endine abikaasa oli kirjutanud talle täitmiseks. Lugedes neid hoolikalt, adus ta äkki, et täidab uue abikaasaga elades igat endise abikaasa nõuet samasuguse täpsusega – ainult et ta polnud seda märganud, sest ta armastas oma meest!
Armastuse ALLIKAS on Jumal. Armastuse TÕEND on Kristus. Armastuse VÄLJENDUS on teenimine. Armastuse TULEMUS on julgus.
6. Jumala armastus on igavene armastus. Jer.31,3 ütleb Jumal: "Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!" 1.Kor.13,13 teatab: "Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!" "Armastus ei hävi ilmaski" (1.Kor.13,8). Kui me saame ükskord taevasse, ei vaja me enam usku; see on asendunud nägemisega. Me ei vaja ka lootust; see on asendunud reaalsusega. Kuid armastus elab edasi, muutudes üha tulisemaks – Jumala armastus meie vastu ja meie armastus Jumala vastu – õnnelik vastastikune armastus!
Selles armastuses elame me Jumala lastena tegelikult juba praegu. 1.Joh.3,1: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks!" Taevas me lihtsalt jätkame seda elu. Kas see pole hea uudis, mida teatada igale inimesele, kellega me kokku puutume?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv